Ministeerium alandas majanduskasvu prognoosi 1,3 protsendile

Rahandusministeerium tutvustas riigi suvist majandusprognoosi. (Foto: Kaader ülekandest)
15.09.2016 8:59
Rubriik: Majandus

Rahandusministeeriumi teatel jäi majanduskasv esimesel poolaastal kevadel prognoositust madalamaks. Kahe protsendi pealt alandati prognoosi 1,3 protsendini ning 2017. aasta majanduskasvu prognoosi alandati 3 protsendilt 2,5 protsendile.

Rahandusminister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et majanduskeskkond on võrreldes kevadega nõrgenenud, üheks põhjuseks Brexit. "Nõrgem väliskeskkond lükkab edasi ka investeeringuid ning see annab koheselt tunda majanduskasvus," põhjendas Sester.

Sester sõnas, et kuna majanduskeskkond on väike ja avatud, siis sõltub Eesti olukord naabritest.

Palgatulu on ministri sõnul kasvanud eeldatust kiiremini, mis on aidanud kaasa sisetarbimisele.

"Inimeste heaolu ja sissetulek on kasvanud kolm korda kiiremini kui majanduskasv," tõdes Sester. "Järgmisel aastal näeme palgakasvu 5,5 protsenti, nagu ka järgnevatel aastatel," prognoosis minister.

Ta selgitas, et palgasurve ja töökäte vähenemise tõttu on ettevõtted sunnitud jätkuvalt palku tõstma.

"Kui viimastel aastatel oleme Eestis näinud sisuliselt deflatsiooni, siis nüüd oleme näinud kerget, 0,2-protsendilist inflatsiooni," tutvustas minister. Järgmise aasta inflatsiooniks oodatakse 2,7 protsenti. Näiteks on lähiaastatel oodata energiahindade tõusu.

Maksulaekumiste tase on paranemas, mistõttu on tänavune eelarve ministri kinnitusel oodatust oluliselt paremas seisus. Jätkuvalt lähtutakse vajadusest saavutada eelarve struktuurne tasakaal.

Sester selgitas, et kuivõrd Eesti EL-i eesistumine toodi 2018. aastast varasemaks, tuleb järgmise aasta eelarvesse kavandada ka sellega seotud erinevad kulud, suurusjärgus 35 miljonit eurot. Samuti mõjutab eelarvet NATO liiklasvägede Eestisse tulek.

"Oleme teinud ära suure sammu selleks, et maksukoormus tõuseks," rõhutas Sester, selgitades, et peab silmas paremat maksude laekumist, mis kosutab eelarvet.

Eesti võlakoormus on pea 10% SKP-st, Sester näeb, et järgmisel neljal-viiel aastal see tase ei muutu. Eesti on EL-is kõige väiksema võlakoormusega riik, järgneb Luksemburg. EL-i keskmine võlakoormus on 85%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben selgitas, et inimesed on küll rohkem säästma hakanud, aga põhiliselt lähevad sissetulekud ikkagi laenude tasumiseks.

Ettevõtete investeeringud on võrreldes majanduskriisi eelse ajaga selgelt madalamad. Ettevõtete vahendid on läinud palgakasvuga kaasas püsimisele. "Erasektor selgelt säästab," võttis Aben ettevõtete rahakäitumise kokku.

Tarbijahinnad on olnud kolm aastat languses, alles nüüd on olnud hinnatõus, mille taga on nii naftahinna tõus kui palgatõusu jätkumine.

Palga reaalkasvu ja nominaalkasvu on prognoosis üles poole korrigeeritud, kuid Aben selgitas, et see peab tulema millegi arvelt ega saa lõputult sedasi jätkuda.

Ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu rõhutas, et eelarve on tuntavas ülejäägis, sotsiaalkindlustusfondid on aga haigekassa puudujäägi tõttu miinuses. Kirsipuu prognoosis, et puudujäägiga see aasta haigekassale ka lõppeb.

Omavalitsuste investeerimisaktiivsus on olnud tunduvalt madalam, kui eelarve ette nägi.

Maksude ülelaekumine on augusti lõpu seisuga 27 miljonit eurot. Üle on laekunud nii tööjõumaksud kui ka aktsiisid. Ministeerium võttis prognoose koostades arvesse ka võimalikku piirikaubandust, samuti nähakse riski, et maksulaekumine võib aktsiiside ja piirikaubanduse tõttu aeglustuda.

Valitsussektori investeeringute vähenemine on pannud makse 40 miljoni võrra vähem laekuma.

Maksu- ja tolliamet on hakanud enamlaekunud makse tagastama ettevõtetele senisest kiiremini, mis teeb vabanenud vahendite kasutuselevõtu kiiremaks.

Käesolevaks aastaks oodatakse valitsussektori investeeringute langust 20 protsendi võrra, kuid see peaks tuleval aastal veerandi võrra kasvama.

Eelarve on nii sel kui järgmisel kahel aastal nominaalses puudujäägis, et stimuleerida majanduskasvu. Kohalike omavalitsuste valimised peaksid puudujääki suurendama mitmekordselt, näitab ajalooline kogemus, tõdes Kirsipuu.

"Riik on võtnud põhimõtte, et ei tee positiivseid lisaeelarveid, pigem läheb reservide kalalle," rõhutas minister keskset ideed.

 

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus