"Aktuaalne kaamera": Panama paberitega on seotud Eestis rikastele võlgu jäänud pankur (1)

Video
Jürgen Klemm
10.04.2016 22:29
Rubriik: Majandus

Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca tohutu dokumendileke on päevavalgele toonud juba hulga maailma poliitilisse, äri- ja spordieliiti kuuluvate inimeste nimesid, kes on kasutanud maksuparadiisis loodud offshore-firmasid. "Aktuaalne kaamera" suhtles ka ühe Eesti ettevõtjaga, kelle nimi nn Panama paberites figureerib.

Saksa ajalehe Süddeutsche Zeitung ajakirjanikega kontakteerus keegi, kelle isikut nad tänini ei tea, ja see keegi pakkus neile dokumente Panama advokaadibüroo Mossack Fonseca vahendatud majandustehingute kohta. Infot offshore firmadest, mis oleksid pidanud jääma avalikkuse ja maksuametnike ees saladuseks.

Sakslased jagasid seda läbi rahvusvahelise uurivajakirjanike konsortsiumi ja ainult isiklikult tuttavate kolleegidega. 2,6 terabaiti infot ehk 11,5 miljonit dokumenti. 400 ajakirjanikku üle maailma ja aasta aega tööd, kuni täpselt nädal aega tagasi, pühapäeva õhtul tehti see avalikkusele teatavaks. Lätlased on meile lähimad, kes sattusid õigel hetkel tundma õigeid inimesi.

Üks megabait informatsiooni oleks ümardatult üks paks raamat täis tihedat teksti. 2,6 terabaiti tähendab, et Mossack Fonsecast lekkis peaaegu et Rahvusraamatukogu täis informatsiooni.

"Kui öeldakse 11,5 miljonit dokumenti, siis see tähendab kõike. E-kirjadest kuni passikoopiateni jne." püüdis selgitada Balti uurivajakirjanike keskuse Re:Baltica tegevdirektor Sanita Jemberga. "See on kui seista prügikasti ees ja proovida seal sorteerida. Saab otsida riigi järgi, perekonnanime järgi, firma järgi. Kuid sa pead teadma, mida sa otsid."

Lätiga seoses saadi kätte 16 000 dokumenti: kindlasti on seal ausaid ärimehi, kindlasti maksupettureid, seal on Läti pangakontosid, mille omanikel pole riigiga mingeid seoseid ja hulgaliselt mitte midagi ütlevaid nimesid.

"Kuid meil pole suure nimega poliitikuid. Minu selgitus on, et Küpros on lähem ja odavam [maksuparadiis - toim.] kui Panama," oletas Jemberga.

Seoseid Eestiga on Panama dokumentidest seni vähe välja tulnud. Äripäev kirjutas sel nädalal, et Mossack Fonesca klient oli ka Edgar Savisaare kunagine laenuandja Pipa Business Corporation.

Ka Rahvusringhäälingul on õnnestunud enda valdusesse saada materjale, kus on paarikümne eestlase nimed. Küll aga võib Panama dokumentidest esile tõsta ühe tähelepanuväärse näite - skandaalse kuulsusega pankur ja ettevõtja Kalle Norberg. Kuulsust on ta kogunud Eesti rikaste raha majandamisega ja neile võlgu jäämisega, Läti ajakirjanduse lipulaeva Diena vastuolulise müügitehninguga ja paljude vähem või rohkem edukate ettevõtmistega kaugemal välismaal.

Üks neist on LFS Corporate Finance. See nimi käib läbi ka Mossack Fonsecast lekkinud andmetest. "Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt müüs Norberg oma ettevõtte äritegevuse koos klientide ja kontaktidega Londonisse ettevõttele Capita. Viimased märked LFS-i Eesti haru ja täna kurikuulsaks saanud advokaadibüroo kontaktidest pärinevad aastast 2014.

"Aktuaalne kaamera" suhtles Kalle Norbergiga ja ta kinnitas, et tema ettevõte on olnud lepingulistes suhetes Mossack Fonsecaga. Kuid kuna asjasse puutuvad ärid kuuluvad täna uuele omanikule, siis ei pea ta võimalikuks seda lähemalt kommenteerida.

Miks peaks siis ikkagi üks ettevõtja pöörama pilgu maksuparadiisi poole? Offshore firma tähendab ettevõtte asutamist riiki, kus tulumaksumäär on väga väike või sootuks null. Kui ei taha oma kasumist veerandikku riigile anda, saab oma rahad korraldada näiteks ettevõttesse Panamas ja siis need sealt suure ringiga enda teise taskusse. Tulu on, aga tulumaksu pole.

"Aga tegelikult see ei pea nii olema. Tegelikult on võimalik kasutada Panama ja muid firmasid täiesti seaduslikuks äritegevuseks. Ei pea olema ainult maksudest kõrvale hoidmine," kinnitas Soraineni advokaadibüroo maksuõiguse vandeadvokaat Tanel Molok.

Ebaseaduslikuks muutub see siis, kui offshore'i rajamise ainus või peamine eesmärk on maksudest kõrvale hoidmine.

"Aga kes on see, kes ütleb, et see oli õigustatud offshoring ja see oli ebaõiglane? Seda ütleb lõppastmes maksuamet või kohus pigem. Kui sul on mingi äriline põhjendus, miks on vaja seda offshore'i sinna ja selle ära suudad põhjendada, siis ei hakka maksuamet ka hõlma sulle," kinnitas Molok.

Üheksakümnendatel ja nullindatel oli see väga levinud skeem riiki petta, kuid maksuamet saab menetleda kuni viie aasta taguseid juhtumeid. Tänapäeval on selle majanduslik mõttekus peaaegu et kaheldav.

"Neid ei kasutata tänapäeval eriti üldse. Siin Euroopa Liidu sees on täiesti legaalseid võimalusi peaaegu samale tulemusel jõuda, täiesti seaduslike vahenditega. Väikese planeerimisega saab ettevõtte tulumaksumäära viia viie protsendi peale," kinnitas Molok.

Näis, millised nimed neist andmetest veel välja tulevad. Kindlasti pole nad kõik maksupetturid, sest vahest mõni ärimees ei taha rikaste edetabelites figureerida ning ajab asju ausalt, kuid vaikselt.

Kuid, minnes päris algusesse tagasi. Endiselt jäävad õhku need küsimused, et kes on need nõndanimetatud Panama paberite lekitajad ning miks lekitati see info just meediale.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapital
Täna 21:40

Keskpäraste juhtidega saavutatakse keskpärased tulemused. Aga kas riigis, kus on tööga hõivatud vaid 653 000 inimest, on üldse võimalik leida häid juhte? Selliseid, kes sobiks idufirmade etteotsa või juhiks vägesid juba küpsevates firmades?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus