EASi innovatsioonijuht: Eestil on kosmoseagentuurile eelkõige pakkuda tarkvara
Eesti liitumine Euroopa Kosmoseagentuuriga annab firmadele paremad võimalused agentuuri tellimuste täitmiseks, projektides omandatud võimekus aga lubab omakorda firmadel ekspordi arendamisse enam panustada, rääkis EASi innovatsioonivaldkonna juht Madis Võõras.
Täna algas väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu juhtimisel esimene läbirääkimiste voor Eesti liitumiseks Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Läbirääkimised peaksid edu korral viima selleni, et 2015. aasta sügisel saab Eestist ESA täisliige.
"Meil on kosmosevallas pakkuda päris palju - me ei paku kindlasti kanderakette, aga kosmose valdkond on selles suhtes äärmiselt huvitav, et see katab väga laia
tehnoloogiate valdkonda ja kindlasti on selles spektris asju, mille vastu kosmoseagentuur tunneb huvi," rääkis Võõras Vikerraadio saates "Uudis+".
Võõra sõnul on Eesti trump tarkavara-alane võimekus ning meil on juba praegu viis kuni kuus firmat, kes on suutelised valmistama agentuurile huvipakkuvaid lahendusi.
Varasemalt on kosmoseagentuuriga koostööd teinud näiteks Regio, kes pakub maa kaugseire lahendusi ning Skeleton, kes arendab elektrienergia salvestamiseks vajalikke superkondensaatoreid. Mõlemad on tänu ESA-ga tehtud projektidele oma ekspordivõimekust parandanud ning kuna superkondensaatoreid kasutatakse ka autotööstuses, ehitab Skeleton praegu Saksamaale juba tehast, rääkis Võõras.
"Lähenemine kosmoseagentuurile on mitmeetapiline. Kõigepealt sõlmitakse üldise koostöö leping. Järgmine leping on selline, et me saame agentuurilt juba reaalseid tellimusi. Kolmas tase on täisliikmelisus, kus meil tekivad kõik õigused," selgitas ta, lisades, et kosmoseagentuuris võetakse olulisi otsuseid vastu konsensuslikult, mistõttu annab täisliikmelisus Eestile olulise kaasarääkimisvõimaluse.
Toimetaja: Maarja Roon