Leedo "Pealtnägijale": me praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest
Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läheb, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks talt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformierakondlaste väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust. Ämbrid kolisevad ja ükski lubatud neljast uuest laevast pole ikka kohal, mistõttu on kujunenud olukord teinud Leedost paradoksaalselt veel rikkama. Leedo andis "Pealtnägijale" esimese põhjaliku teleintervjuu, kus küsiti muuhulgas otse, mis nende altkäemaksu-sidrunitega ikkagi oli.
Vjatšeslav Leedost on aastatega kujunenud nö poolmütoloogiline tegelane, kes ajakirjandusega suhtleb haruharva. "Pealtnägija" pidas Leedoga täpselt kaks aastat läbirääkimisi, et sünniks esimene põhjalik teleintervjuu, kus ta lubab kaamera nii oma tööle kui koju.
Isa poolt ukraina ja ema poolt saare verd Vjašeslav või Slavik – nagu isegi võõrad teda kutsuvad – õppis Kingissepa venekeelses koolis, käis pioneerina Artekis, teenis aega Kaug-Idas ja sai kõrghariduse Leningradi tselluloosi ning paberitööstuse instituudis. Kohaliku ehitus- ja remondivalitsuse juhiks tõusnud mees kasvatas 80ndate lõpus töö kõrvalt kurke ja müüs Leningradi turul. Dollarimiljonär sai temast 90ndate alul, kui üllitas koos kompanjoniga ristsõnu ja kergelt erootilisi seinakalendreid, mis müüsid mühinal üle Venemaa. Järgnes marjaäri, mis oli veel tulusam. Leedo oli ühel hetkel Euroopa suurim mustikamüüja.
1992. aastal investeeris Leedo ristsõna- ja marjakapitali laevandusse ning temast sai üks esimesi eesti reedereid, kes vedas sütt, puitu ja muud kaupa mööda Läänemerd. 1994. aastal võitis tema Saaremaa Laevakompanii ehk SLK esimese praamikonkursi ja hakkas inimesi vedama. Leedost sai aastatega saarte praamiühenduse sünonüüm ja mulje oli, et kes iganes soovis seda temalt ära võtta, sel läks hapralt. Näiteks sai see saatuslikuks majandusminister Meelis Atonenile.
Vanale hundile pole vaja kaasa tunda. Rahvas tunneb teda tänu laevadele, aga tegelikult pole praamid isegi mitte pool Leedo äridest. Ta on suur kinnisvaraomanik, alustades kodulinnast ja lõpetades Tallinna vabaduse väljakuga. Lihtsam oleks leida ala, kus ta ei tegutse. Leedo palgal on sõltuvalt aastaajast kuni 1000 inimest, alates kohalikust lehest ja raadiost, lõpetades transpordifirma ning pullikasvatusega.
64aastane Leedo on kolme lapse isa ja kuuekordne vanaisa. Pere ärides on tööl naine, lapsed, miniad ja väimehed.
Kui Leedo on kroonimata kuningas, siis tema loss on üle 1000-ruutmeetrine häärber, kesklinnast kiviviske kaugusel. Silmatorkavam atraktsioon on talveaed ja läbi kahe korruse maa alla ulatuv akvaarium. Palju vähem on teada, et seal asub ka Ukraina konsulaat Läänemaal – oma juurte tõttu on Leedo selle riigi aukonsul – ning külalistetoad, mida saab ametlikult üürida.
Kusjuures hommikusöögi serveerib majaperemees saalis, mis on täis tema ja ta noorima poja jahitrofeesid.
Järgneb "Pealtnägija" intervjuu Vjatšeslav Leedoga.
Ajakirjandus on aastate jooksul läbivalt Teist kirjutanud kui Saaremaa kroonimata kuningast või vähemasti praamikuningast. Kui Te selliseid epiteete kuulete, mis tunne Teil endal on?
"Kuninga roll mulle eriti ei sobi. Ma oleks parem siuke varahoidja, kes nii kui võtmetega kolistab ja rahakastisid liigutab keldris.
Meelis Atonen oli aumees, ta astus ise tagasi ja tegelikult minu lugupidamine tema vastu on selles mõttes tükk maad suurem kui mõne praeguse ministri vastu, kes käkki kokku keerates ei tee väljagi. Atonen keeras käki kokku, sai aru, et oli, eksis, astus tagasi ja lasi teistel teha."
See, et Te olete olnud justkui puutumatu ja ministrid hoopis langevad teie ees, on tekitanud igasuguseid spekulatsioone kuni selleni välja, et Teil on mingid salapartnerid, kõrged poliitikud teie firmas sees?
"Jah, seda juttu on mul räägitud esimesest päevast peale. Kõigepealt oli Palu Peeter, Tallinna Sadama juht, siis on kõik peaministrid järjestikku, maavalitsejad, parteiliidrid, mul on kõik partnerid olnud, aga tegelikult ma olen põhimõtteliselt suhteliselt üksik hunt."
Te olete kasutanud igasuguseid selliseid kujundeid, et Teile taheti kosja tulla ja nii edasi. Mis see nüüd ikkagi päris täpselt tähendab?
"Kui sul kõigi olemistega näidatakse ära, et katust pakutakse. See on väga hoomamatu, hoomamatu käitumine, aga kui sa oled selles bisnesis hästi kaua ära, sa lennult saad sellest aru."
Pikk süžee kokkuvõttes oli Leedo sõnul ääri-veeri jutte palju, kuid kõige konkreetsemaks läks 2014. aastal, kui toimus juba uue konkursi ettevalmistus. Ühel neljasilma-kohtumisel joonistas Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil paberile neli sidrunit, mis tähendas nelja miljonit eurot, mis pidi tagama Leedole poliitilise toe ja hanke võidu. Kiili öelnud, et Leedo peab maksmise ja toetuse teemal edasi rääkima toonase Tallinna Sadama nõukogu reformierakondlasest esimehe Remo Holsmeriga.
Rääkige nüüd ikkagi oma sõnadega, et kus, mis ja kuidas?
"Ma ei tahaks neid asju hakata keerutama uuesti, tegelikult kohtus ma andsin tunnistuse vande all ja ma ei taha spekuleerida..."
Ma tahaks Teie enda suust kuulda, inimesed tahavad teile silma vaadata. See on tõsine asi, kui selline on juhtunud?
"On. Ja noh neid, nende protsesside juures on väga palju tõsiseid asju, aga ka paljud ütlevad, see on kibestund ärimehe kättemaks. Tegelikult olgu jumal nendele ise kohtunik."
See ei ole nüüd mingisugune eufemism ega nali, vaid tõesti siis Kiili joonistas paberi peale mingid sidrunid ja Te pidite aru saama, et jutt on miljonitest?
"Nii ta on jah."
Kui me, ajakirjanikud, oleme küsinud Reformierakonna vastust sellele, siis nad ütlevad, et see oli Kiili isetegevus, ta lihtsalt kasutas seda olukorda ära, et katsus Teid lüpsta?
"Võib-olla ka, võib olla nii."
Ta mängis seal, ma ei tea, Remo Holsmeri nimega, eks ju, et oo ma viin selle raha, see läheb tegelt ütleme Reformile ja Holsmer on see kontaktlüli?
"Võib-olla nad valetasid ka, võib-olla nad mängisid nimedega. Tema, Holsmer ei ole mu käest küsind seda. Aga ma tean seda, et selle käitumisega nad ikka näitasid, et nad täitsa puhtad poisid pole."
Leedo narratiiv on, et pärast seda, kui ta „katusest” keeldus, mängiti ta räpaste võtetega hankel auti ja anti võit poolvägisi riigifirmale TS Laevad. Aga mis kõige hullem – nõnda lõhuti töötav süsteem ja hakati uut kiirustades nullist üles ehitama, mis andis võimaluse sogases vees kala püüda. Hiljem vahistatigi Allan Kiil ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand kahtlustatuna suure altkäemaksu võtmises teiste seas ka laevaehitusfirmalt. Uued praamid ei jõudnudki tähtajaks ja kui esimene – Leiger – nüüd varsti saabubki, läheb ta Leedo väitel kohe remonti.
"See konkurss, see oli farss. Tegelikult siukest konkurssi ei ole vaja teha olnud. Kui riik otsustab, et ta tahab praamindusega tegeleda, seda oleks võinud otsustuskorras rahulikult teha, Tallinna Sadam oleks võinud rahulikult hakata ehitama parvlaevu, tasapisi üle võtma seda tööd. Riigil oli võimalus sundida meid kaks aastat töötama."
Te ütlete, et lepingus oli punkt, mis kohustas teid samadel tingimustel edasi sõitma veel kaks aastat pärast selle lepingu tärminit 2016 oktoobri algus?
"Jah, täpselt. Ühistranspordiseadus ütleb üheselt, ministril on õigus samadel tingimustel kohustada operaatorit kuni kaks aastat sõitma."
Juhan Parts oma suuvärgiga ütleks, et see on nüüd rahata jäänud ärimeeste või kasumita jäänud ärimeeste ohkimine.
"Täpselt nii jah. Aga, ütleme, kui võtta finantsiliselt, mul see olukord ei ole rahata jäänud olukord. Sest tänu sellele, et riik ei ole suutnud ehitada laevad, noh, renditakse meie käest laevad ja me saame oma kümneaastase kasumi ju kätte siin aastaga."
Te väidate, et praegu, nii nagu välja kukkus, on Teile isegi finantsiliselt olnud tulusam?
"Muidugi. Me ju praegu teenime raha ja ei vastuta millegi eest. Välja arvatud seda, et laevad sõidavad."
Üks konkreetne episood, Teile näidati ust, aga natuke aega hiljem tulid samad mehed põhimõtteliselt tagasi või nende esindajad ja küsisid teilt ära osta Regulat. See pidi olema magus-mõru hetk?
"No ei tunne nendest hetkedest väga suurt rõõmu, kui tehakse lollusi. Partner oli sunnitud olukorras."
No aga kuulge, Te müüsite 45 aastat vana laeva, põhimõtteliselt ikkagi vanaraua neile kaks korda kallimalt, kui Te ise selle kunagi ostsite?
"Jah, ega see tehing ei ole paha meie jaoks olnud."
Pehmelt öeldes?
"Pehmelt öeldes, aga noh, ärimeest süüdistada selles, et ta teenib raha on ju natukene patt. Ja ma oleks väga õnnelik, kui me siukseid tehinguid saaksime veel teha kuskil."
Mulje oli ikkagi, et kui Teile sai selgeks, et te nüüd selles lahingus võitjana välja ei tule, siis te kättemaksuks võtsite need uhked valged laevad Saaremaa, Muhumaa ja viisite ära Saksamaale?
"Jah, niimoodi võib paista, aga mis kättemaks või kellele ma maksan kätte, ma ei saa seda aru. Kas ma maksan endale kätte, mul on ju enamus ärisid Saaremaal? Ja samas me teadsime, et kahe aasta pärast me oleme ilma tööta, me pidime otsima omale töö."
See on puhtalt äriline otsus, Te ütlete?
"See on puhtalt äriline otsus jah."
Te olete väga kange kohtus käija. Kas Te ise ka teate, kui palju Teil kohtuasju pooleli on?
"Ei tea!"
No, mina, kes ma pooli asjugi ei tea, lugesin ka kümmekond juba kokku.
"No ma arvan, neid on isegi rohkem."
Urve Paloga Te olete käinud kohut, seal Te jäite vist küll kaotajaks, ma saan aru?
"Jah, praegu esimeses etapis jah."
Aga see läheb veel edasi?
"Kindlasti läheb edasi, sest no mu talupojamõistus ütleb seda, et olgu ta minister või olgu ta tavainimene, kui ta valetab, siis ta peaks vastutama."
Kuid absoluutselt suurim tiksuv pomm on Leedo advokaatide Euroopa Komisjonile saadetud kaebused, et Eesti riik osutas praamihankel väidetavalt keelatud abi. Kaebused on massiivsed ja üks etteheide paljudest on, et majandusministeerium moodustas komisjoni, mis aitas nende konkurenti pakkumise ettevalmistamisel. Komisjonis olid kaks sama inimest, kes hiljem teises komisjonis TS Laevad hanke võitjaks valisid. Kui kõik see on tõsi, võib see Eesti riigile Leedo leeri väitel tuua 100-400 miljoni euro suuruse nõude.
"Kui selgub, et see on keelatud riigiabi, siis lihtsalt Eesti riiki trahvitakse. Millest on äärmiselt kahju, onju. Aga ma ei tea, kas keegi vastutab ka selle eest, see on omaette küsimus. Meie vist ilmselt küll sealt ei saa sada miljonit, hea meelega võtaks vastu."
Kaugemas perspektiivis olen kuulnud sellist spekulatsiooni, et praegu joostakse see riiklik firma siis siin käima, aga ühel päeval, kui see kõik ilusti juba jookseb, siis toimub erastamine.
"Jah, me näeme seda nelja-viie aasta pärast. Ja siis saame aru ka, kelle huvid olid mängus. Kõik selle protsessi juures."
Nii et te ütlete nagu siis inglise keelset väljendit kasutades end game on tegelikult mängida ikkagi mingite järgmiste kapitalistide kätte see asi?
"Jah, noh see on ju normaalne äriseadus, äri loogika, metsa loogika, džungli loogika, hunt jääb vanaks, uued hundid tahavad süüa ja kui hunt ei taha ise ära anda, siis tuleb proovida teistpidi ära võtta."
Ka "Pealtnägija" saates on riigi esindajad, nagu eksmajandusmister Juhan Parts Leedot ja tema kompanjoni Olav Miili süüdistanud, et nad rikastusid oma läbipaistmatute skeemidega rahva arvelt. Leedo joonistab oma laevaäri skeemi paberile ja rõhutab, et kõik firmadevahelised tehingud käisid rangelt turuhindades. Ta demonstreerib isegi aruandlust, mis iga kuu majandusministeeriumile saadeti, kus on kõik kirjas kuni praktiliselt WC-paberini.
"Süüdistada, et mingid keskpärased ärimehed suudavad riiki niikui petta, see on natukene liig. Ma arvan, et need inimesed, kui väidavad, et nad ei suutnud aru saada meie tööst, siis nad ei vääri oma kohta. Ja kui me 90ndatel võib-olla oleks saanud veel teha mingisuguseid tehinguid ja kotiga sularaha viia, siis praegu on ju kõik on avalik."
Kui rahast juba juttu tuli. Kuidas teie enda esimese miljoni teenisite?
"Esimese miljoni... oleneb, mis valuutas. Esimese, ma alustasin äri rublades vene ajal. Ja esimese miljoni teenisin kurkidega."
Ma kujutan ette, et kui inimesed vaatavad kas või teie maja fassaadi või kuulevad sellest läbi kahe korruse akvaariumist, see ikka tekitab kadedust ka?
"Muidugi tekitab jah, muidugi tekitab. Kui me marju hakkasime korjama, siis meid peaaegu et oleks ka risti löödud, „Kommunismi ehitaja” kirjutas, et kuradi spekulandid, kõik marjad korjavad metsast ära, lastel pole kisselli ka millestki keeta."
Kas tänaval tulevad inimesed juttu rääkima ka või?
"Tulevad, tulevad, ja-jaa. Koha peal ma ei ole nii kuri, kui on see müüt mandril."
Ma loodan, et ei ole ebadelikaatne, aga te olete ju ikkagi rangelt võttes pensioniealine juba.
"Ikka."
Kas mõtteid ei ole, et noh lähekski sinna palmi alla pikutama?
"Läheks küll, aga ilmselt ma ei suuda palmi all üle kahe päeva vastu pidada. Aga kahjuks, jah, sul on selles suhtes õigus, et tuleb endale aru anda, enam nii kiiresti ei jookse ja võib-olla tulebki istuda vaiksemalt. "
Kuulsin sellist legendi, et kui on aastavahetusel ilutulestik, siis alguses on siin keskväljakul linna ilutulestik ära, siis on väike paus ja siis tuleb Leedo koduõue pealt palju vägevam ilutulestik.
"Oh, võibolla mõni paneb juurde, aga võibolla vahel juhtub."
Ühelt poolt vaimustub Leedo uudsest tehnoloogiast, teisalt on tähelepanuväärne, et suurettevõtja on enda sõnul ainus Saaremaal, kes kasutab veel vana klapiga Nokiat.
"Mul minia sünnipäevaks nii neli aastat tagasi tõi, ta vaatas, et need lähevad suhteliselt kiiresti katki, Hong Kongist tellis 40 telefoni."
40?!
"40 telefoni ja tuli kolm saadetist – 15, 15 ja 10. Ja kui see viimane 10 tuli, kaasas oli MTA kiri, kas, härra Leedo, te tegelete telefonide müügiga, käsimüügiga? Kui jah, siis makske tollimaks ära. Ja siis ma olin sunnitud maksma tollimaksu ka ära."
Aga palju 40 telefonist alles on?
"Ma arvan, seitse või üheksa peaks olema."
Toimetaja: Merilin Pärli