Kohalikud pelgavad Hiiumaale kerkiva meretuulikupargi mõju keskkonnale (3)

Video
9.07.2016 18:52
Rubriik: Majandus

Hiiumaa on esimene Eesti maakond, mis kehtestas oma merealade planeeringu. Kohalik MTÜ muretseb aga, et sellega on antud luba maailma võimsaima meretuulikupargi rajamiseks, mis tooks nende hinnangul koos sellega püsti pandavate kõrgepingeliinidega kaasa tõsise kahju Hiiumaa elukeskkonnale.

Planeering määras alad Hiiumaad ümbritsevas meres, kuhu tuulikuid rajada võiks. Kui praegu on maailma suurim tegutsev meretuulikute park Suurbritannia rannikust 20 kilomeetri kaugusele jääv 630 MW võimsusega ja 175 tuulikuga London Array, siis Nelja Energia poolt Hiiumaale plaanitavas Loode-Eesti meretuulepargis oleks 100-160 tuulikut ja selle võimsus oleks 700-1100 megawatti ning see asuks 12 kilomeetri kaugusel rannikust.

"Hiiumaa kaotaks oma väiksuse võlu. Ta muutuks tööstuspiirkonnaks, siin ei oleks seda rahu ja ilu, mida me oleme võinud nautida," ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts "Aktuaalsele kaamerale".

Kuigi tuulikute täpne suurus pole veel teada, kardab osa hiidlasi, et sinna võivad tulla ligi 150-meetrise rootori läbimõõduga tuulikud. Tuulepargi arendaja sõnul on 12-kilomeetrine kaugus enam kui piisav, sest mitmed maismaal asuvad tuulepargid on elamutele kordades lähemal.

"Et tuulepark, mis asub niisugusest tavalisest tuulepargist 20 korda kaugemal, on liiga lähedal, siis mis ma oskan selle kohta öelda? Selliseid hüpoteese võib püstitada, aga sellel mitte mingisugust tõepõhja ju taga ei ole," kinnitas tuulikupargi arendaja 4Energia juhatuse esimees Martin Kruus.

Konkreetseid tõendeid selle kohta, et nii suur tuulepark mõjub inimeste tervisele negatiivselt ka nii kaugelt, ei ole. MTÜ Hiiu Tuul on aga pigem skeptiline ning ei soovi, et Hiiumaast saaks selles küsimuses katsejänes.

"Me muretseme sellepärast, et meie keskkond saab kahustatud, meie loodus saab kahjustatud, et rikutakse pöördumatult ära maailmas ainulaadne piirkond," selgitas Talts.

Tuulepargi projekteerimise käigus tuleb planeeringu kohaselt teha täiendavad uuringud, mis peaksid andma juba vastused küsimustele, kuidas võivad konkreetset tüüpi tuulikud mõjuda kaladele, lindudele ja ka merel tehtavale radariseirele.


"Mina võin praegu kindla veendumusega öelda, et selle planeeringuga on kaitstud nii keskkonnahuvid, Eesti riigikaitse huvid kui ka kõikide hiidlaste huvid," ütles Hiiu maavanem Riho Rahuoja.

MTÜ Hiiu Tuul seda seisukohta ei jaga ja selle esindaja kinnitas, et on valmis planeeringu kohtus vaidlustama.

Arendaja sõnul oleks projekti maksumus umbes kaks miljardit eurot. Võimalikud investorid ja toodetud elektrienergia kliendid loodetakse leida rahvusvaheliselt turult.

 

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus