Energiamajanduse korralduse seadus võeti riigikogus vastu

(Foto: Pärnu Postimees/Scanpix)
16.06.2016 10:45
Rubriik: Majandus

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks energiamajanduse korralduse seaduse, mis annab suuniseid energiatõhususe saavutamiseks energia tootmisel, tarbimisel ja jaotamisel.

Seadusega võetakse üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, kuid rakendatakse vaid meetmeid, mida direktiiv tingimata nõuab.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 5. juuni 2014 ning hilinemise tõttu on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse.

Energiamajanduse seaduse eelnõu tekitas riigikogus tuliseid vaidlusi ja kriitikalt seetõttu, et selle menetlemine käis kiirkorras. Samuti küttis kirgi võimalik energiasäästumaksu kehtestamine, milles eelkõige sotsid Reformierakonda süüdistasid. Seadusesse aga uus maks ei jõudnud.

Energiamajanduse korraldamise seadus koosneb teemaplokkidest. Seaduse kohaselt tuleb avalikul sektoril, eelkõige keskvalitsusel, olla eeskuju energiatõhususes.

Keskvalitsuse asutusi kohustatakse rekonstrueerima aastas kolm protsenti oma hoonetest vähemalt energiatõhususe miinimumnõuete tasemel ehk D-klass.

Samuti kohustatakse keskvalitsuse asutusi riigihangete läbiviimisel hankima edaspidi vaid kõrgemasse energiatõhususe klassi kuuluvaid hooneid, teenuseid ja tooteid, niivõrd kui see on majanduslikult põhjendatud.

Keskvalitsuse hulka kuuluvad eelnõu kohaselt vabariigi presidendi kantselei, riigikogu Kantselei, riigikohus, riigikontroll, õiguskantsleri kantselei, riigiprokuratuur ning valitsusasutused.

Seaduses on üheks teemaplokiks riigi kohustus saavutada energiasäästu iga-aastaselt 1,5 protsenti kogu riigis lõpptarbijale müüdavast energiast 2020. aastani.

See tähendab kokkuhoitava energia kogust Eestile sel perioodil 7,1 teravatt-tundi. Selleks rakendatakse erinevaid poliitikameetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest.

Poliitikameetmete planeerimiseks pannakse tarbimisteabe andmise kohustus suurematele energiaettevõtetele, kes peavad mõõtma lõpptarbijate energiakasutust ja pakkuma tasuta ligipääsu lõpptarbijate tarbimisandmetele nii reaalajas kui tagantjärele.

Samuti näeb seadus ette lõpptarbijate individuaalsete ja küttekulujaoturite või -mõõturite paigaldamist seal, kus nende kasutamine on majanduslikult mõistlik.

Direktiivi nõude kohaselt on seaduses kohustus teha iga nelja aasta tagant suurettevõtetes, millel on rohkem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot, eurotenergiaaudit, et luua eeldused ulatusliku energiasäästu saavutamiseks tööstussektoris laiemalt. Selliseid suurettevõtjaid on Eestis ligikaudu 250.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus