Endine talupidajate esindaja: põllumeeste protesti tagant paistavad suurtootjate kõrvad (2)

Meeleavaldajad eile Toompeal. (Foto: Hanna Samoson/ERR)
13.09.2016 13:01
Rubriik: Majandus

Talupidajate keskliidu endise juhi Kaul Nurme arvates oli eilne põllumeeste protest eelkõige seotud suurpiimatootjatega ning tegelikkuses pole kohaliku piima kadumist Eesti lettidelt karta. Kunagine põllumajandusminister Tiit Tammsaar peab aga suur- ja väiketootjate vastandamist kohatuks ning ohtu siinsele piimale tõsiseks - olukord võib tema sõnul üle kriitilise piiri minna väga järsku.

Nurm rääkis tänases "Terevisioonis", et talle jäi eilse meeleavalduse puhul segane mulje, mis kala õieti püütakse, sest maaelust rääkides seostati seda suurpiimatootjatega.

"Ma nägin praegu nende kõrvu küll kuskilt tagant paistmas, nii see tundub," vastas ta küsimusele, kas aktsioon oli suurtootjate lobi.

Ta rõhutas, et Eestis ei pea kartma, nagu hakataks siin varsti jooma Poola piima. Ka ei näe ta probleemi selles, et Eestis on müügil Poola kõrgpastöriseeritud piim, sest selle tarbijaskond on tema sõnul marginaalne. Nurm tõi välja, et Eestis toodetakse üle kahe korra rohkem piima, kui ise ära tarbida jõutakse. Loomulik karja väljaminek on 20 protsenti aastas - see tähendab, et igal aastal viiakse tapamajja 20 000 lehma.

"Selle 10 000 lüpsva piimalehma olukorras on tegelik piimatootmine kasvanud. Kogutoodang on kasvanud 3,3 protsenti ühe aasta jooksul. Lehmi on meil küll vähem, aga piima toodetakse rohkem ja selles olukorras öelda, et meil saabub aeg, kui peame hakkama piima sisse tooma, mina seda ei usu, see ei ole veenev," nentis ta.

Kriisi põhjuseks on ületootmine kogu Euroopas, sinna jõuti aga seepärast, et EL andis survele alla ja lasi piimaturu vabaks, kaotades nii kvoodid kui eksporttoetused. Praegune olukord oli Nurme sõnul prognoositav, aga sellest hoolimata tegi enamik tootjaid suuri investeeringuid ja on nüüd hädas.

Ta tõi välja, et kui aastal 2005 oli Eestis üle 2000 loomapidaja, siis praeguseks on neid 640 ning vähenemine on toimunud just alla 50 loomaga karjades. Kui eile räägiti palju maaelu hävingust, siis talupidajate keskliidu endise juhi arvates hävib maaelu siis, kui piimatootmine kontsentreerub suurtesse piimatootmisfarmidesse. Just maal elav inimene on see, kes viib raha kohalikku poodi ja kelle tõttu hoitakse üleval kohalikke koole.

"Suured piimatootjad on mitte talud, vaid ettevõtted. Ettevõtteid teadagi müüakse ja tean, et surve Kaug-Idast on väga suur," sõnas Nurm. "Kui sinnamaani jõuame, oleme tõesti hädas. Selle tagatis, et eestimaine piim oleks laual ja et maaelu oleks alles, saab ikka olla peretalu".

Tammsaar: karja suuruse järgi toetusi makstes tekitab riik ebatervet konkurentsi

Nurme seisukohtadega ei ole nõus endine riigikogu liige ja aastatel 2003-2004 põllumajandusministri ametit pidanud Tiit Tammsaar, kes ütles ERRi portaalile, et tekkida võib lumepalliefekt ning olukord väga järsult muutuda.

"Täna jäävad kõige nõrgemad järjest välja, aga see võib üle kriitilise piiri minna väga järsku. Siis on see jutt küll, et [karja] ostetakse kokku kellegi teise poolt, ja mina küsin, mis vahe on, kas osta 200pealist karja või 1200pealist karja. Vahe on ainult selles, et tuleb mitu operatsiooni teha, kui väikseid karju kokku osta," sõnas ta. "Nurme jutt, et ainult suured võivad maha müüa ja väiksed ei või - nad teevad seda juba täna".

Tammsaar tõi kitsaskohana välja praeguse maaeluministri Urmas Kruuse kavandatud piimalehmakarjade toetuse, mille puhul esimesed 200 karjas olevat looma saavad 200 eurot toetust, järgmised 200 sada eurot, aga kui kari on rohkem kui 400pealine, toetust ei maksta.

"See on ju puhas ebaterve konkurentsi, klassiviha tekitamise näide. /.../ Kui sul on 450 looma, siis sa ei saa mitte sentigi, mis loogika sellel asjal on?" ei mõistnud ta ja märkis, et langeva piimahinna tõttu on kõik ühtviisi suures hädas, sõltumata karja suurusest.

Tammsaarele tegi pahameelt ka eile "Aktuaalses kaameras" olukorda kommenteerinud Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna professori Karsten Staehri öeldu, et riigi käed on piimatootjate toetamisel seotud, sest on oht minna vastuollu Brüsseli reeglitega, nagu juhtus Estonian Airi puhul. "Tule jumal appi! Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika näebki ette, et lisaks ELi toetustele on võimalus samas ulatuses toetada ka siseriiklikult ja ümberringi kõik riigid seda teevad," lausus põllumees.

Tootjatel pole ühise tööstuse rajamiseks raha

Kriitiliselt suhtus Tammsaar ka maaeluministeeriumi otsusesse toetada põllumajandustootjate ühistulise piimatööstuse loomist kuni 15 miljoni euroga. Sellise rahaga ei saa Tammsaare sõnul teha mingit korralikku suurt kombinaati, teiseks kitsaskohaks on aga omaosaluseks vajaliku raha puudumine.

"Suurusjärk peaks olema umbes kolmveerand Eesti piima, 15 miljoniga seda ei saa /.../ Kust see põllumees omaosaluse, panuse sinna ühistusse võtab. Nendele ollakse võlgu piimarahasid, aga nemad on ju pankade ees võlgnikud. Pankur sellisesse riskibisnesisse praegu küll mitte sentigi ei pane. Seda juttu on hea jutustada ja olen sada protsenti nõus, et tulevikus peaks selle poole püüdlema, aga täna ei tule see kõne alla," ütles ta.

Endine minister leiab, et eksporti peaks püüdma suurendama ja olgugi, et endise väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sellel suunal tehtud esimesed sammud ei kandnud vilja, on suund õige ning seda tuleks jätkata. Teiseks peaks riik toetama põllumehi vähemalt samas mahus nagu teevad teised riigid nagu näiteks Leedu ja Poola.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus