Tartu linna võlakoorem on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud
Ehkki viimastel aastatel on kohalike omavalitsuste keskmine võlakoorem langenud, muutub Tartu linna võlg aasta-aastalt suuremaks. Linna eelarvestrateegias on lausa kirjas, et kõrgemas võlakoormuses pole halba midagi, seda enam, et Jaapanil ja USA-l on võlad veel suuremad.
Järgmisel aastal kasvab Tartu linna võlg enam kui kuue miljoni euro võrra. Kui 2013. aastal moodustas võlakoormus linna jooksvatest tuludest umbes 44 protsenti, siis pärast seda on võlanumber üha kasvanud ning tuleva aasta lõpuks peaks linna võlakoormus olema 52 protsenti, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul võetakse võlgu ainult eurorahastuse saanud projektide kaasfinantseerimiseks.
"Tartu linn on võtnud endale eesmärgiks põhjalikult rekonstrueerida kõik Tartu linna põhikoolid. See plaan on kavandatud kaheteistkümneks aastaks ja järgmisel aastal ongi planeeritud Raatuse gümnaasiumi remont. Samuti jätkame ka mitmete teiste koolide remondiga," sõnas Klaas.
Teisalt, eesootavate plaanidega ei saa põhjendada võlakoormuse kasvu eelmistel aastatel. Linnapea Urmas Klaasi sõnul tuleb siin vaadata valitsuse poole.
"Loomulikult on kõigi Eesti omavalitsuste jaoks keskne küsimus selles, et aastal 2007 kärpisid valitsus ja riigikogu majanduskriisi tõttu kohalike omavalitsuste tulubaasi ja see on kuni tänase päevani nõnda," tõdes Klaas.
Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku hinnangul võib aga oodata, et tuleval aastal pöörab uuesti kasvule ka kohalike omavalitsuste keskmine võlakoormus.
Ühelt poolt seetõttu, et omafinantseeringut ootavad mitmed suured europrojektid, teisalt aga selle pärast, et tulemas on valimised.
"Kohalikud omavalitsused ootavad, millal need eurovahendid avanevad ja siis teevad vastavalt sellele oma otsused. Ja teine põhjus on see ka, et järgmine aasta on valimiste aasta, kus alati investeeringute mahud kasvavad," prognoosis Liivik.
"See on kõikidel perioodidel valimiste aastatel nii olnud. Valimiste puhul võib alati oletada, et mõni omavalitsusjuht tahab valijatele meeldida ja mingid asjad valmis teha. Eks siis maksumaksja peab oma hinnangu andma valimistel, kas tehti mõistlik asi või mitte," lisas ta.
Urmas Klaasi kinnitusel Tartu võlakoormuse kasvatamine eesootavate valimistega seotud pole, ning kõik investeeringud tehakse vastavalt linna eelarvestrateegiale.
Sellest samast 2020. aastani kehtivast eelarvestrateegiast võib välja lugeda ka järgneva: „Aastased intressimaksed kokku moodustavad praegu alla ühe protsendi eelarvest. Võrdluseks moodustavad näiteks USA föderaalvalitsuse netointressimaksed 6 protsenti eelarvest.“
Tuleb küsida, kas Tartu linna ja Ühendriikide majandused on nii üks ühele võrreldavad? "Eelarvestrateegia kogu preambul on ju nõnda üles ehitatud, et me võrdleme ja juhindume Tartu linna eelarvet tehes rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Euroopa keskpanga, Maailmapanga ja ka USA kui ühe suure majanduse praktikatest," vastas Klaas.
Sulev Liivik tõdeb, et ehkki rahandusministeerium ei saa omavalitsustele ette kirjutada, kuidas eelarvestrateegiat koostada, siis suure riigi ja väikse linna majandused on siiski pisut erinevad.
Toimetaja: Priit Luts