Ligi töötukassa rahavarudest: liiga suuri reserve tunnevad vaid naftariigid
Töötukassa reservid on viimastel aastatel väga kiiresti kasvanud ning aasta lõpuks ulatuvad rahavarud ilmselt juba 580 miljoni euroni. Rahandusminister Jürgen Ligi pole aga nõus kriitikaga, et reservide kogumisega on liiale mindud.
"Ühest seisukohta, milline on optimaalne reservide tase, pole olemas. Aga liiga suuri reserve tunnevad ehk ainult naftariigid. Ka äsja Ecofinil kõlas üleskutse reserve koguda, et kriisiks valmis olla, ning äsjane majanduslanguse uudis sunnib meelde tuletama, et töötukindlustus on kõige kõikuvamate kuludega ja haavatavam riigirahanduse osa," ütles Ligi ERR-i uudisteportaalile.
Kui vaadata viimase majanduskriisi mõju töötukassa rahavarudele, siis see polnud väga suur, sest maksemäärad tõusid järsult. Selle ajaga võrreldes on töötukassa kohustusi juurde saanud.
Ligi nõustus, et Eesti väljus kriisist suhteliselt kiiresti ja olukord tööturul paranes ruttu võrreldes paljude teiste riikidega. Kuid tema sõnul ei saa seda võtta eeldusena tulevikuks. Töötuskaasa ülesanded aga tõenäoliselt laienevad veelgi. "Kindlasti on töötukassa kohustusi juurde saamas töövõime reformi silmas pidades," lausus Ligi.
Valitsus on kinnitanud, et pooldab maksemäära langetamist 2,4%-le. Ligi sõnul on tark on makset alandada, aga sujuvalt.
Opositsioon on süüdistanud valitsust reservide suureks kasvatamises seetõttu, et nii proovitakse parandada eelarvepositsiooni.
"Mine võta kinni, teise suupoolega räägivad nad tulumaksu alanemise tühistamisest. Tuleb ikka oma peale loota ka seekord ja otsustatu ellu viia," kommenteeris Ligi.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev (SDE) hindas aga töötukassa reserve piisavaks, et ilma maksemäära tõstmata oleks võimalik üle elada kriis, mis on sarnase ulatusega kui viimati kogetu.
"Piisavate reservide olemasolul võiks optimaalne määr pikemas perspektiivis olla nii kõrge, et selle juures laekuv tulu kataks ära jooksva aasta eeldatavad kulutused. Oleme asjaolule, et maksemääraga parandatakse eelarvepositsiooni varasemalt tähelepanu juhtinud, mistõttu peame oluliseks määra langetamist," rääkis Vassiljev.
Töötukassa netovarade väärtus seisuga 31.12.13:
Eelmine rahanduskomisjoni esimees ja praegune aseesimees Sven Sester (IRL) ütles, et pikemaajaliseks eesmärgiks on saavutada tsükliülene stabiilne määr, mis aitab töötukassal majanduskasvu aastatel säilitada või kasvatada reserve, et neid sujuvalt ilma määrasid muutmata majanduslanguse ajal kasutusele võtta.
"Kui eeldada, et täna on reservide tase optimaalne, siis üldiselt peaksid töötukassa reservid kasvama vähemalt keskmise palgaga samas tempos, sest tuleviku väljamaksed kasvavad," arvas Sester.
Keskerakonna esindaja rahanduskomisjonis, Kadri Simson arvates on tänane reservi maht enam kui piisav ning selle kasvatamine ei ole mõistlik.
Töötukassale täiendavate kohustuste panemine eeldab Simsoni sõnul töötuskindlustuse seaduse muutmist, sest töötuskindlustusmakse näol on tegemist sihtotstarbelise rahaga, mida tohib kasutada tööturuteenuste osutamiseks, tööturutoetuste maksmiseks, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaliseks kompenseerimiseks, töötajale töölepingu ülesütlemise ning töötajate nõuete kaitseks tööandja maksejõuetuse korral.
"Täiendavate kohustuste rahastamine töötuskindlustusmaksest tähendab tööandjate ja töövõtjate esindajate kokkulepet."
Simsoni sõnul tuleks maksemäär langetada 2,1%-le. Ta tuletas meelde, et töötukassa nõukogu tegi ettepaneku vähendada juba käesoleval aastal töötuskindlustusmakset 3%-lt 2,1%-le.
"Valitsus seda ei toetanud, kuna see oleks seadnud ohtu reservi senises mahus suurenemise. See on aga oluline, et näidata valitsussektori struktuurset eelarvepositsiooni paremas seisukorras. Mina usun töötukassa nõukogu pädevusse ja seega toetan töötuskindlustusmakse määra vähendamist 2,1%-le, sest nõukogu arvestab oma ettepanekute tegemisel just pikaajalist plaani," lõpetas Simson.