Ekspert: Eesti on suutnud kiiresti korruptsiooni levikut ohjeldada

Video
Johannes Tralla, Brüssel
2.05.2016 20:26
Rubriik: Majandus

Üle-Euroopaline korruptsiooniuuring näitab Eestit heas valguses, sest kui populaarses Transparency International korruptsiooni tajumise tabelis on Eesti Euroopa riikide seas keskel, jagades Prantsusmaaga 14-15. kohta, siis uus ja väidetavalt objektiivsem mõõdik seab Eesti Luksemburgi järel 8. kohale. Indeks, millega mõõdetakse muuhulgas riikide bürokraatia toimimist ja e-teenuseid, asetab kõige väiksema korruptsioonitasemega riikide tabeli tippu Taani, Soome ja Hollandi.

Korruptsiooni on juba loomult keeruline mõõta. Kuulsaim korruptsioonimõõdik Transparency Internationali korruptsiooni tajumise indeks on sama subjektiivne kui inimese taju. Kuna valitsused muudavad andmeid inimestele üha enam kätte saadavaks proovivad teadlased leida uusi objektiivseid viise korruptsiooni tuvastamiseks, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Üks taoline projekt on AntiCorp. Euroopa Liidu eelarvest rahastatud suurprojektis osaleb 20 ülikooli ja selle eesmärk on leida tänapäevased tööriistad korruptsiooni mõõtmiseks ning pakkuda poliitika soovitusi korruptsiooni vähendamiseks.

Näiteks riigihangete lähem vaatus Ungaris ja Rumeenias näitavad, et ettevõtted, mis on hangetel edukad ühe valitsuse ajal, võivad võimu vahetumisel konkurentsi eelise kaotada. AntiCorpi juhtkomitee liige Alina Mungiu ütles Brüsselis Brüggeli mõttekojas tehtud ettekandes, et kui kõik EL-i valitsused suudaksid kontrollida korruptsiooni sama hästi nagu Taani, siis võiks igal aastal kokku hoida kaks korda nii palju raha, kui kulub Euroopa Liidu eelarvesse.

Teised riigid võiksid Eestilt õppida

Kuigi Taanit peetakse EL-i üheks vähim korrumpeerunud riigiks, on kõige kiirema arengu teinud Eesti, mistõttu tõi mainekas korruptsiooniuurija Mungiu Eestit igal võimalusel eeskujuks. "Paljud Euroopa riigid, mis on veel hädas korruptsiooni kontrollimisega, peaksid õppima Eestilt, et korruptsiooni ennetamine, mida tegi Eesti 1990-ndatel, kus kõrvaldati seadustest võimalused monopolide tekkeks, ebasobiva rendi maksmiseks ja nii edasi, just see on kõige tähtsam," rõhutas Mungiu.

Tema hinnangul on korruptsiooniga võitlemine pärast selle toime panemist väga keeruline. "See tekitab poliitilisi pingeid ning võib juhtuda, et tekib olukord nagu Itaalias, kus see hävitas terve poliitilise süsteemi, mistõttu uus süsteem alustab lihtsalt otsast peale," rääkis ekspert.

"Majandust tuleb korraldada konkurentsi põhimõtetest lähtuvalt ja Eesti reformijad tegid seda hästi 1990-ndatel," toonitas Mungiu.

Riigihanked on endiselt probleemiks

Üks, milles Eesti korruptsiooni tabelis siiski miinus poolelt silma paistab, on riigihanked, kus on osalenud vaid üks pakkuja. Perioodil 2009 kuni 2013 vaadeldud hangetest oli vaid Poolas rohkem konkursse, kus osales vaid üks pakkuja. Põhjendus, et Eesti on väike riik, kus ei olegi piisavalt kvalifitseeruvaid ettevõtteid, doktor Mungiu sõnul ei päde.

"Kui aus olla, siis mida väiksem on riik, seda lihtsam on korruptsiooni kontrollida," ütles ekspert. "Paljud riigid, kes on teinud korruptsiooni osas edusamme, on väikesed saareriigid. Eesti on ka omamoodi saar ehk seadused, mis toimivad Eestis, ei pruugi toimida näiteks Venemaal," möönis Mungiu.

"Me oleme kõik loomult korrumpeerunud, sest me kõik soovime suuremat tükki pirukast kui ettenähtud. Seega on vaja rahvastiku, kes kasutab e-tööriistu jälgimaks valitsuse kulutusi ja kui see tasakaal on loodud, siis on korruptsiooni märksa lihtsal ohjeldada, kui alustada võitlust nullist nagu seda Ukrainas praegu proovitakse saavutada," selgitas dr. Mungiu.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapital
Täna 21:40

Keskpäraste juhtidega saavutatakse keskpärased tulemused. Aga kas riigis, kus on tööga hõivatud vaid 653 000 inimest, on üldse võimalik leida häid juhte? Selliseid, kes sobiks idufirmade etteotsa või juhiks vägesid juba küpsevates firmades?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus