Võlausaldajate esindajad on juba Ateenas läbi rääkimas 86 miljardi eurose abipaketi üle
Võlausaldajate esindajad on juba saabunud Ateenasse, et alustada läbirääkimisi Kreeka kolmanda abiprogrammi teemal. Kreeka loodab, et 86 miljardi euro suuruse abiprogrammi heakskiitmisega jõutakse valmis 20. augustiks, kui Ateena peab tegema Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse tagasimakse.
Euroopa Komisjoni kinnitusel on läbirääkimised juba alanud, Kreeka valitsuse sõnul aga on kõrgetasemeliste kõneluste ametliku alguseni veel aega ning nendega tehakse algust alles nädala teises pooles, vahendas BBC.
"Aktuaalse kaamera" toimetaja Jürgen Klemmi sõnul oleks Kreeka uue päästepaketiga seoses väär rääkida sellest, et Eesti peaks justkui midagi juurde maksma või uued võlagarantiid andma. Omapoolsed garantiid andis Eesti Euroopa Stabiilsusmehhanismile ehk ESM-le juba kolme aasta eest ja Kreeka palve sellest mehhanismist uus laen saada Eestile täiendavaid kohustusi ei too.
"Need kohustused väljenduvadki Eesti osalusena ESM-is. Me oleme seal märkinud kapitali 1,3 miljardit eurot ja sellest oleme sisse maksnud 148,8 miljonit eurot," selgitas rahandusministeeriumi EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas.
Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) töörühmad töötavad koos kreeklastega välja vastastikuse mõistmise memorandumi ehk Kreeka kriisist välja toomise plaani. Abipakett makstakse välja, kui kõik euroliidu liikmesriigid selle plaani heaks kiidavad.
Varoufakis: tegin koos alluvatega salaplaani
Kusjuures Kreeka abikõnelused algavad ajal, mil endine rahandusminister Yanis Varoufakis, kes esindab nüüd Syriza erakonna radikaalsemat ja abiprogrammile vastanduvat tiiba, tuli avalikkuse ette järjekordse paljastusega.
Nimelt olevat ta ise ning viis tema alluvat koostanud salaplaani, mille eesmärgiks oli luua paralleelne pangandussüsteem juhuks, kui Euroopa Keskpangaga likviidsuse tagamises kokkuleppele ei jõuta. Plaani raames häkiti muuhulgas sisse ka rahandusministeeriumi maksesüsteemi veebilehele, mis olevat olnud Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kontrolli all.
Samas märkis ta, et tegu oli vaid plaaniga, millega väga kaugele ei jõutud, sest peaminister Alexis Tsipras sellele heakskiitu ei andnud. Samuti oli plaani teostamine Varoufakise sõnul küsitav ka seetõttu, et planeerimisel osalenud viis inimest oleksid pidanud plaani selgeks tegema ka 1000 töötajatele, kes siis oleksid pidanud seda rakendama.
Skandaalsete avaldustega tuntust kogunud Varoufakis on pärast ministriametist tagasi astumist esitanud mitmeid väiteid seniste läbirääkimiste ja valitsuse otsustusprotsessi kohta.
Toimetaja: Laur Viirand