Lätist sai täna OECD 35. liikmesriik

Läti lipp. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
2.06.2016 13:02
Rubriik: Majandus

Tänasel Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ministrite kohtumisel Pariisis kirjutasid Läti peaminister Maris Kucinskis ja OECD peasekretär Angel Gurria alla Läti liitumislepingule, millega sai Lätist OECD 35. liikmesriik.

11. mail toetas OECD nõukogu Lätile liitumiskutse esitamist ühehäälselt.

Eesti on OECD 34. liikmesriik olnud alates detsembrist 2010.

OECD kohtumise põhiteemaks olid tootlikkuse kasv ja kestlik areng, Kaljurand tõstis esile digitehnoloogiate rolli

Pariisi kohtumise põhiteemadeks olid tootlikkuse kasvatamine ja kestliku arengu eesmärgid. Samuti räägiti OECD rollist globaalsete standardite kujundajana, organisatsiooni tulevikust ja laienemisest. Eestist osales kohtumisel välisminister Marina Kaljurand.

Esinedes sõnavõtuga kestliku arengu arutelul tõstis Kaljurand esile digitehnoloogiate rolli. "On aeg seada digitehnoloogiad kõrgele kohale kestliku arengu eesmärkide päevakorras. Nutikas interneti ja digitehnoloogiate kasutamine võib aidata oluliselt kaasa majanduse ja inimkonna arengule," rõhutas Kaljurand. Ta lisas, et see on saavutatav vaid koos vastavate reformide läbiviimise ja selge poliitilise juhtimisega.

Kaljuranna sõnul on viimaste aastakümnete jooksul toimunud kiired arengud digitehnoloogiate valdkonnas mõjutanud mitmeid eluvaldkondi. "Ka minu enda riik Eesti on hea näide, kuidas digitehnoloogiad on olnud otsustavaks faktoriks arengu, kasvu, ühiskondliku heaolu ja stabiilsuse kohapealt," ütles Kaljurand.

Välisminister tõi välja, et infotehnoloogia kasutuselevõtt valitsemises ja teenustes lihtsustab inimeste igapäevaelu, tõstab konkurentsivõimet ja aitab hoida kulutustelt kokku. Samas tõdes Kaljurand, et innovatsiooniga kaasnevad riskid ning tuleb alati arvestada sellega, et uued ideed ja lahendused võivad ka läbi kukkuda.

"Kõige olulisem on teha endast kõik, et tagada usaldus inimeste seas. Ilma usalduseta ei ole valitsuse või avaliku sektori poolt pakutavad digitaalsed teenused jätkusuutlikud," ütles välisminister.

Kaljuranna sõnul on lisaks äärmiselt oluline, et inimeste õigused oleksid küberruumis tagatud.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (2)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus