Sadamaterminalid vilja täis: enamik saagist läheb ekspordiks
Muuga, Sillamäe ja Kunda sadamates on viljaterminalid toodangut triiki täis – Eestis kasvatatud vili on kõva ekspordiartikkel, mis börsidel omale uue kodumaa leiab. Kasvanud on ka viljakasvatus tervikuna, millele olulise tõuke on andnud põllumajandustoetused.
Üha enam põllumehi on otsustanud maha panna teravilja – mõne jaoks on see ainus valdkond, kus tegutseda, teine teeb seda oma piimakarja kõrvalt, et viljakasvatusega miinuses piimaärile peale maksta. Viljakasvatus on kasumlik äri – põllumehed saavad eurorahadest pindalatoetust, samuti on toetatud põllutöömasinate ost. Siiski tasub ära vaid suurt, vähemalt mitmesajahektarilist põldu pidada.
Mullu koristatigi Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas pooleteist miljoni tonni piiri. Seda on veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Viimase kolme aastaga on teraviljatoodang kasvanud 1,5 korda - veel 2013. aastal jäid aastase toodangu mahud alla miljoni tonni. Ka saagikus hektarilt oli suurem kui eales varem, ületades esmakordselt nelja tonni hektarilt.
Vilja külvipinnad on aasta-aastalt suurenenud, mis kinnitab, et põllumehed on omale kasumliku valdkonna leidnud. Nii mõnigi peab põldu piimakarja kõrvalt, aga on ka neid, kes karjapidamisest loobunudki viljakasvatamise kasuks. Siiski, püsirohumaid enam üles künda ja viljapõlluks teha ei tohi, sellega püüab riik sektoritevahelist tasakaalu hoida, et kõik kiratsevad karjakasvatajad üleöö viljakasvatajateks ei hakkaks.
Üle poole saagist välisturgudele
Kuna sisetarbimine toiduks ja loomasöödana pole lähiaastatel oluliselt muutunud, on üle jäävale viljale turge üha jõulisemalt välismaalt otsitud. Mullu ulatuski teravilja eksport hüppeliselt 137,8 miljoni euroni, koguseliselt 806 000 tonni teravilja.
Eesti teravilja eksport ja import
Allikas: Statistikaamet
Välisturgudele viidi üle poole kodumaisest saagist. Jõuliselt kasvanud ekspordi tõttu sai nisust peamine ja odrast tähtsuselt kolmas omamaist päritolu ekspordiartikkel.
Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Nisu eksporti vedasid Alžeeria ja Holland, otra eksporditi suurimates kogustes Saudi Araabiasse ja Iraani.
Teravilja peamised sihtriigid
Allikas: Statistikaamet
Põllumeeste ühistu KEVILI, kuhu on koondunud 142 teravilja- ja rapsikasvatajat, suunabki enamiku oma toodangust välismaale, suurusjärgus 80%. Ühistu juhataja Meelis Annuse sõnul jääb nende toodangust Eestisse valdavalt vaid raps, mis siin kasutust leiab, teravili aga läheb otsejoones välismaale.
Ühistul on kaks viljaterminali, üks Roodeväljal ja teine Rõngus, mis mahutavad kokku 100 000 tonni teravilja. Nendest sõidutatakse vili veoautodega kas Muuga, Sillamäe või Kunda sadamatesse, kus vili juba laeva peale pannakse. KEVILI möödunudaastased suuremad eksporditurud olid Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Holland.
Tänavune aasta mulluse edu ei korda
Kui möödunud neli aastat olid viljakasvatuses väga saagikad, siis tänavune jääb paraku kehvapoolseks. KEVILI juhataja Meelis Annus hindab, et kogu Eesti peale tuleb saagikus koguni 20-30% väiksem kui mullu.
Mõjutab ju põllukultuure enim ilm, ja tänavune pole põllumeeste seisukohast just kiita olnud. "Kevad oli põldudele raske, oodatud vihm lõpuks tuli, aga nüüd segab see jällegi saagikoristust," selgitas Annus.
Ka teravilja hinnad on möödunud aastaga võrreldes langenud, olles tänavu heal juhul keskpärased. Varasemate saagikate aastatega on laod vilja täis ning nõudlus langenud.
Igal aastal torti lõigata ei saa.