Transiidisektoris ollakse rasketest oludest hoolimata optimistlikud

Video
Liisu Lass
25.04.2016 19:01
Rubriik: Majandus

Eelmisel nädalal toimunud Venemaa suurimal transiidimessil Eesti esindajad veel konkreetsete lepingute sõlmimiseni ei jõudnud, kuid lootust selleks nende kinnitusel siiski on. Kaubamahtude vähenemise tingimustes tuleb otsida nišše, mida konkurendid ei paku.

Madalad toormehinnad on Eesti transiidisektori esindajate sõnul pannud raskustesse ka Venemaa ja teiste riikide raudtee- ning transiidisektorid ja hästi ei lähe kellelgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pigem on ikkagi majanduslikud probleemid. Et kui toormehinnad on all, siis igaüks loeb ikkagi seda viimast senti, et see kaup kuidagig ära viia," selgitas Eesti Raudtee kommertsdirektor Toomas Uibopin. "Langes ju eelkõige masuut ja masuudi hind koos nafta hinnaga on väga madal ja siin ongi puhas majanduslik põhjus, et Vene sadamates on endas ka kaubamahud langenud ja ongi kasulikum sinna vedada."

"Transiidimahtude vähenemine on kindlasti ees, aga veel kord - siin tuleb siis otsida oma nišše, kus me saaksime osutada teenuseid, mida konkurendid täna ei ole valmis pakkuma," rõhutas omakorda Transiidikeskuse AS juht Erik Laidvee.

Kui Eesti Raudtee kommertsdirektor oli tulevikust rääkides ettevaatlik, siis Laidvee sõnul ehk päris tühjade pihkudega tagasi ei tuldudki.

"Otseselt selliseid lepinguid me seal ei sõlminud, aga samas olid väga tõsised kohtumised kahe suure puistekauba eksportööriga, et sealt on lootust siiski ikkagi juba sellel aastal meie terminali kaudu käidelda," märkis Laidvee.

Aega, kus Eesti raudteerööbastel veereks päevas üle 30 rongipaari, ilmselt lähiaastatel tagasi ei tule. Hetkel on näiteks lahtine seegi, millised on mahud maikuus.

Erik Laidvee sõnul ootab ta aga järgmisel aastal konteinerterminalis väikest mahtude kasvu, umbes 3-5 protsenti. Ent mida siis saaks praegustes oludes sektori olukorra leevendamiseks ära teha?

"Eks me peame tegema suuremat koostööd meie terminalidega, kes on tegelikud kauba toojad ja meie peame olema võimalikult paindlikud lihtsalt," vastas Eesti Raudtee kommertsdirektor Uibopin.

"Kindlasti tuleks üle vaadata rohkem riiklikud tasud, navigatsioonitasud ja raudtee poole pealt infrastruktuuritasu arvestamise metoodika ja määrad," lisas Laidvee.

Majandussidemete soojendamise kõrval märkisid transiidisektori esindajad ka poliitilist aspekti, sest erinevalt Lätist ja Leedust messil Eesti poliitikuid ei olnud.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapital
Täna 21:40

Keskpäraste juhtidega saavutatakse keskpärased tulemused. Aga kas riigis, kus on tööga hõivatud vaid 653 000 inimest, on üldse võimalik leida häid juhte? Selliseid, kes sobiks idufirmade etteotsa või juhiks vägesid juba küpsevates firmades?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus