Ettevõtja: firmaautode kasutamise kord peaks jääma tööandjate otsustada

Video
20.04.2016 11:44
Rubriik: Majandus

Aktsiaseltsi Telegrupp juhatuse esimees Ivo Remmelga hinnangul peaks riik usaldama ettevõtjaid rohkem ning andma neile vabaduse reguleerida ise tööautode kasutamise korda, kuna pidev maksureeglite muutmine kahjustab nii ettevõtjate kui ka töötajate huve.

Ivo Remmelg tõdes saates "Terevisioon", et täna on väga raske eristada ettevõttele kuuluvate sõiduvahendite puhul, mis maalt on auto töövahend ja kuna erasõiduk. Seetõttu leidis ettevõtja, et õige lahendus oleks sisse seada sõiduvahendite ristkasutust käsitlevad normid.

"Ühe sõiduvahendi ristkasutamine oleks eelkõige loodus säästlik ja teisalt on parkimiskohad probleemiks, sest kui inimestel oleks kaks autot - töö- ja eraauto, siis oleks meie tänavatel kaks korda rohkem sõidukeid," nentis Remmelg.

Tema sõnul polegi seadusandjal võimalik lõpuni ära reguleerida tööauto kasutamise korda. "Riik suhtub eelduslikult ettevõtjasse, kui ebaausasse tegijasse, kes proovib riiki petta. Seetõttu tehakse väga täpsed reeglid, mis aga piiravad ja on mõnede suhtes ebaausad," leidis Remmelg.

"Igal juhul saab keegi haiget. Selleks võib olla näiteks töövõtja, kelle sõidud jäävad kompenseerimata, sest maksuseadus ei soodusta seda," tõi ettevõtja näite. Remmelga arvates tuleks anda ettevõtjale vabadus otsustada sõiduvahendite kasutamise kord.

"Tööandja lepiks ise töötajaga kokku selle piiri, kust maalt töövõtja peab ise ettevõttele maksma oma erasõidud kinni ja teisalt peab ka ettevõtja saama kompenseerida tulumaksuvaba ettevõtluskuluna tööajal tehtud sõidud, mille töövõtja on oma erasõidukiga teinud," rääkis aktsiaseltsi Telegrupp juht.

Ühtlasi märkis Remmelg, et majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumi poolt esitatud muudatused võivad ajada asja hoopis segasemaks. "Tulla igal aastal välja uute muudatustega, mille tegelik eesmärk võib olla hoopis maksutulu suurendamine, ei ole minu arvates õige. Makse ei tohi tegelikult puudutada, sest maksukeskkond peab olema stabiilne," rääkis Remmelg.

"Teeme põhimõtted, kuidas ettevõtja peab käituma, mitte ärme määra ära reeglid, mis piirist algab üks maks ja algab teine maks - see teeb asja liiga keeruliseks," sõnas ettevõtja.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus