Eestlaste võimalused kaitsefondi ühishangetes on tagasihoidlikud

Video
Katrin Aarma
1.12.2016 19:11
Rubriik: Majandus

Euroopa Komisjon tahab luua kaitsetööstuse elavdamiseks Euroopa kaitsefondi ning süstida selle kaudu raha teaduskoostöösse ning piiriüleste ühishangete korraldamisse. Eesti kaitsetööstusettevõtteil on eelkõige võimalus saada osa teadusuuringute rahastusest, sest ühishangete korraldamiseks võivad nad liiga väikesed olla.

Komisjoni ettepanekuga eraldatakse Euroopa Liidu järgimise aasta eelarvest kaitsesektori teadusuuringuteks 25 miljonit eurot ning kuni 2020. aastani võidakse eelarvest ette näha kokku 90 miljonit eurot.

"Ma arvan, et see on kindlasti Eesti ettevõtetele väga positiivne uudis ja väga hea võimalus. Kindlasti on meil ettevõtteid ja võimekust nii ettevõtetel üksi kui koos ülikoolidega osa võtta nende kaitseuuringute läbiviimistest ja tootearendustest," kommenteeris Eesti kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Kuldar Väärsi "Aktuaalsele kaamerale".

Mehitamata õhusõidukite arendamise ja tootmisega tegelev Eesti ettevõte Threod Systems on üks neist, kes võiks kaitsefondi rahastusele kandideerida.

"Kindlasti oleme huvitatud, sest meie ambitsioon on märksa suurem, kui lihtsalt olla Eesti," kinnitaski ettevõtte juhatuse liige Villiko Nurmoja.

Fondi teine võimalus näeb ette liikmesriikide ühiste hangete korraldamist, et vähendada seeläbi kulusid. Siin on Väärsi hinnangul Eestil väiksemad võimalused.

"See on pisut keerukam teema. Eesti ettevõtteid vaadates ja eelkõige hinnates väga realistlikult, siis me pigem oleme sellised keskmised või väiksemad ettevõtted Eestis ja ühishanked võivad tihtipeale tähendada, et nii hanke tootmiskogused on suuremad, kui ka kvalifitseeriimistingimused on kõrgemad. Ehk siis on oht, et me lihtsalt jookseme lati alt läbi," leidis Väärsi.

Samas saab Eesti oma võimalusi suurendada, tehes koostööd kas lähiriikide kolleegidega või mõne suurema kaitsetööstusega, lisas Väärsi.

Euroopa ühe suurima kaitsetööstusettevõtte MBDA asepresident Didier Philippe ütleb, et ainult koostööd tehes on meil võimalik ülejäänud maailmaga sammu pidada.

"Kõrgtehnoloogia on äärmiselt kulukas ja üksiku Euroopa riigina pole võimalik Ameerika suurfirmadega võistelda," selgitas Philippe. "Kui Euroopa ühendab jõud, oleme kõigeks võimelised. Meil on väga head insenerid, võime olla väga hästi organiseeritud, senikaua kui hoiame kokku."

Eestlased jäid Philippe'ile silma eelkõige IT-alaste teadmisega ning ta ei välista koostööd ka mõne Eesti ettevõttega.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus