Ühistranspordi dotatsioonide eelarve kosub pisut

Elroni dotatsioonid järgmisel aastal kasvavad. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Merilin Pärli
30.09.2016 14:30
Rubriik: Majandus

Järgmise aasta riigieelarvesse on kavandatud ühistranspordi dotatsioonideks 70 miljonit eurot. Seda on kolme miljoni jagu rohkem kui tänavu. Muuhulgas oodatakse ka ühistranspordi populaarsuse kasvu.

Riik doteerib nii riigisisest rongi-, laeva-, bussi- kui ka lennuühendust. Järgmise aasta eelarvesse on planeeritud selleks 70 miljonit eurot.

Ainsa märkimisväärse dotatsioonihüppe teeb Elron, kes saab juurde 2,75 miljonit eurot, mis teeb 12 protsenti tänavusest enam. Lisaks sellele plaanib Elron tõsta järgmisel aastal oma piletihindu keskmiselt kolm protsenti.

Saarte praamiühenduse dotatsioonid isegi pisut langevad. 1. oktoobrist kahe põhiliini opereerimise üle võttev TS Laevad ei plaani ka piletihinnatõusu.

Kerge tõusu teevad läbi ka bussidotatsioonid, mis kerkivad poole miljoni euro võrra ehk kaks protsenti.

Regionaalsete lennuühenduste ja Ruhnu laevaühenduste dotatsioonid jäävad samaväärseks tänavuse aasta eelarvega.

"Tegemist on eelarvenumbritega, tegelikud väljamaksed võivad erineda," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

Eelarve on üle antud riigikogule menetlemiseks.

Ühistranspordi populariseerimine

MKM-i prognooside kohaselt peaks ühistranspordi kasutamise osakaal tööle käimisel kasvama järgmisel aastal 24 protsendini ehk veerand inimestest peaks töölkäimiseks kasutama ühistransporti. Ühistranspordi eelistamiseks töölesõiduks arendatakse edasi nii üleriigilisi, regionaalseid kui ka kohalikke ühistranspordiühendusi, samuti plaanitakse parandada ühistranspordi integreerimist ja ligipääsu.

Tallinnas hakkab reisijaid teenindama 20 uut trammi ning trammiteed pikendatakse lennujaamani. Tallinnas on käimas ka Kopli-suunalise trammiliini rekonstrueerimine.

Alates järgmise aasta kevadest tuuakse Sõru-Triigi liinile uus parvlaev Soela, mille soetamiseks eraldatakse 3,3 miljonit eurot. Uus liinioperaator peaks selguma hankega, mis kuulutatakse välja veel tänavu sügisel.

Ühistranspordi toetus vee- ja õhutranspordiks on kavandatud avaliku liiniveo korraldamiseks Ringsu-Munalaiu, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare laevaliinil. Järgmise aasta navigatsiooniperioodiks hakatakse uut vedajat otsima tänavu sügisel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus