Edaspidi ei pea kõiki jäätmeid ladestamise eel kaaluma
Kui praegu tuleb määrata prügilasse ladestamiseks üle antavate jäätmete mass kaalumise teel, siis keskkonnaministri määruse muutmisel lisatakse võimalus määrata jäätmete massi ka arvutuslikult.
Praktikas esineb olukordi, kus jäätmeid ei ole võimalik prügilas kaaluda. Leebem määrus rakendub eeldusel, et tootmises tekkivate ja prügilasse ladestatavate suurte jäätmekoguste kaalumine pole tehnoloogiliste iseärasuste tõttu lihtsalt võimalik.
Kooskõlastamisele saadetud määruse eelnõus ei ole kirjas, kes peab arvutusmeetodi välja töötama, kuid tulenevalt jäätmeseaduses sätestatud kohustusest jäätmete üle arvestust pidada, peab arvutusmetoodika esmaselt välja töötama jäätmetekitaja, kes soovib jäätmete massi määrata arvutuslikul teel.
Seejärel keskkonnaamet hindab esitatud metoodikat, vajaduse korral kaasab eksperte, et kaaluda esitatud metoodika põhjendatust ja teeb ettepanekuid esitatud metoodikas korrektuuride tegemiseks.
Kui ettevõtja on esitatud ettepanekuid arvestanud ja arvutusmeetod on keskkonnaameti arvamusel sobiv, siis kinnitatakse see.
Vajadusele senist regulatsiooni muuta on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll. Tänavu mais avaldatud auditis, mis analüüsis riigi tegevust põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmete käitlemise korraldamisel, on toodud probleemi kohta mitu näidet.
Näiteks Eesti elektrijaamas ja Balti elektrijaamas tekkivat põlevkivituhka ei saa kaaluda, sest see suunatakse hüdroärastuse teel torude kaudu ladestusalale koos suure vee kogusega. Eesti Energia õlitootmises tekkinud tuhka oleks teoreetiliselt võimalik kaaluda, aga kuna see suunatakse samuti hüdroärastuse teel Eesti elektrijaama tuhaväljakule, siis seda ei tehta.
Määrus jõustub üldises korras ehk pärast kooskõlastusringi piisab muudatuse jõustumiseks valitsuse heakskiidust.
Toimetaja: Priit Luts