Tartu hinnangul on sõidujagamise eelnõu toores ja täis praaki, Tallinnal on rida küsimusi
Kokkuleppevedusid seadustada püüdvas eelnõus on lahendamata ridamisi probleeme, muudatused ei ole eesmärgi saavutamiseks piisavalt põhjendatud, selged ega korrektsed, leiab Tartu linnavalitsus.
Linn küll toetab algatust luua õiguslik raamistik uuenduslikule sõitjate tasu eest vedamise viisile, kuid leiab, et eelnõus esitatud ühistranspordiseaduse muudatused ei ole selle eesmärgi saavutamiseks põhjendatud.
Linnavalitsus osutab arvamuses riigikogu majanduskomisjonile, et sätestades nõuded kokkuleppeveole ja vähendades nõudeid taksoveo teenuse osutajatele, jääb ebaselgeks kahe analoogse teenuse erineva regulatsiooni vajadus ja tekitab õigustatud küsimuse ebavõrdse kohtlemise põhjendatusest - sisuliselt on mõlemal juhul tegemist sõitjate tasu eest vedamisega punktist A punkti B.
Majanduskomisjonilt soovitakse vastust küsimusele, miks ühel juhul (kokkuleppeveod) peetakse vajalikuks teenuse pakkumise võimaldamist võimalikult suures ulatuses ilma riikliku sekkumiseta ja vastavalt turutingimustele ning leitakse, et üksikute nõuete esitamisega kokkuleppeveo teenuse osutajale suudetakse tagada teenuse turvalisus ja usaldusväärsus, teisel juhul (taksoveod) aga peetakse vajalikuks säilitada teenuse osutajatele loa- ja rahalisi kohustusi sisaldavad nõuded ning leitakse, et see on piisav teenuse turu avamiseks konkurentsile.
Kui leitakse, et minimaalsete nõuetega saavutatakse turvaline ja usaldusväärne teenus, tuleks Tartu linnavalitsuse arvates hinnata ka vajadust taksoveo detailse regulatsiooni järele või siis vaadata üle kehtivad taksoveo nõuded ning lihtsustada ja muuta need kaasaegsemaks, uusi digitaalseid võimalusi arvestavaks, et puuduks vajadus kokkuleppevedude eraldi regulatsiooniks.
Sõitjate jaoks muutub teenus linna hinnangul keerulisemaks: "Äppide vahendusel saab tellida nii kokkuleppevedusid kui ka taksoteenust. Sõitja peab ise kindlaks tegema, kas tegemist on taksoveoga või kokkuleppeveoga, kas kokkuleppevedude teostajaks on äriregistrisse kantud ettevõtja või lihtsalt füüsiline isik, kelle teenuse kasutamisel on sõitjate õiguste kaitse piiratud."
Eelnõu seletuskirjas on mõjuna kohalike omavalitsuse ametite töökorraldusele nimetatud ainult seda, et reguleerides elektroonilise kokkuleppeveo süsteemi operaatoreid, on ametiasutustel üks kontaktpunkt selle sektori ja juhtidega suhtlemisel.
"Olukorras, kus seadusandja loob võimaluse osutada tasu eest sõitjate vedu minimaalselt kehtestatud nõuetega, jääb arusaamatuks, miks peaksid autojuhid soovima osutada taksoteenust ja allutama sellega ennast rangemale regulatsioonile ehk taotlema teenindajakaarte, tegema täiendavaid kulutusi: tasuma riigilõivu, investeerima taksotunnuste soetamisse," seisab kirjas komisjonile.
Eelnõus on loobutud sõidukikaardi ja teeninduspiirkonna nõudest. Sõidukikaardist loobumist ei ole eelnõu seletuskirjas põhjendatud, teeninduspiirkonna kaotamist on põhjendatud sellega, et nimetatud nõude rakendamine praktikas ja järelevalve selle üle on problemaatiline.
Kehtiva ühistranspordiseaduses on sätestatud valla või linnavolikogu õigus kehtestada määrusega taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust, näiteks heitgaase ja mürataset tagavad nõuded.
Nende nõuete kehtestamine muutub eelnõu vastuvõtmisel Tartu linnavalitsuse hinnangul ebamõistlikuks, sest sõidukikaardist loobumisega muutub sõidukite vastavuse kontroll kehtestatud nõuetele keeruliseks kui mitte võimatuks, samuti riivaks nõuete kehtestamine võrdse kohtlemise põhimõtteid, sest kokkuleppevedude teostamisel neid nõudeid arvestama ei pea.
Samuti leiab Tartu, et teeninduspiirkonna ärakaotamine tekitab mitmeid küsimusi. Jääb selgusetuks, kes teostab riiklikku järelevalvet juhul, kui näiteks Tartu linnavalitsus on andnud taksoveoloa ja teenindajakaardi, taksoteenust osutatakse aga Tallinnas.
Kõike arvesse võttes on Tartu linnavalitsus seisukohal, et juhul, kui soovitakse vastu võtta kokkuleppevedude regulatsioon ja taksoteenuse regulatsioon eelnõus esitatud kujul, tuleks eelnõud täiendada ja jätta välja kohaliku omavalitsuse taksoveoteenuse osutamisega seotud ülesanded, nagu taksoveolubade, sõidukijuhi teenindajakaartide väljaandmine, järelevalve korraldamine, taksoveol kasutatavatele sõidukitele teenuse kvaliteeti, sealhulgas sõitjate mugavust ja keskkonnasäästlikkust tagavate nõuete kehtestamine.
"Leiame, et eelnõu jõustumise järgselt muutub kohalike omavalitsuste poolt nimetatud ülesannete täitmine sisuliselt võimatuks ja
mõttetuks," rõhutab omavalitsus.
Linnajuhtide hinnangul on sellises olukorras lubamatu tekitada inimestes põhjendamatuid ootusi, et kohalike omavalitsuste sekkumise tulemusena oleks vastavat valdkonda justkui võimalik korrastada ja kontrollida.
Tallinna transpordiameti kümme vastuseta küsimust
Näib, et plaanitav seadusemuudatus on tekitanud segadust ka pealinnas, sest Tallinna transpordiamet saatis komisjonile kümme küsimust, millele eelnõuga selget vastust otsitakse.
Näiteks soovib amet teada, kas kokkuleppevedu on sõitja tasuline vedu teeliikluses tellija soovitud sihtkohta või sõitjaga kokkulepitud kohas sõitja ootamine?
Ka Tallinnale jääb arusaamatuks, milline on sisuline vahe kokkuleppeveo ja taksoveo sõidul punktist A punkti B, kui jätta välja sõiduki kohandamine ühissõidukiks, sõidu eest tasumise eripära, töömahu mõõtmine ja riiklike maksude maksmine.
Transpordiamet ei mõista ka seda, miks kokkuleppevedu soovitakse reguleerida ühistranspordiseadusega, kuid eelnõu sätestab otsesõnu, et kokkuleppevedu ei ole ühistransport.
Muuhulgas küsib amet, kas seadusandja on arvestanud asjaoluga, et sõitusid võib hakata jagama ka suuremate sõidukitega kui sõiduauto, näiteks bussidega.
Toimetaja: Priit Luts