Eesti eelarvepositsioon oli mullu üks EL-i paremaid
Eesti valitsussektori eelarvepositsioon oli möödunud aastal napilt miinuses, kuid parema tulemuse saavutasid vaid kaks riiki.
Eesti mulluseks puudujäägiks kujunes 0,2% SKP-st. Selles arvestuses olid edukamad vaid Luksemburg (ülejääk 0,1%) ja Saksamaa (tasakaal nulli lähedal), vahendas EL-i statistikaamet Eurostat.
Eestile järgnesid Taani (-0,8%), Läti (-1%) ja Rootsi (-1,1%).
3%-st suurem defitsiit oli kümnes riigis: Sloveenias (-14,7%), Kreekas (-12,7%), Iirimaal (-7,2%), Hispaanias (-7,1%), Suurbritannias (-5,8%), Küprosel (-5,4%), Horvaatias ja Portugalis (mõlemad -4,9%) ning Prantsusmaal ja Poolas (mõlemad -4,3%).
Eestis arvatakse valitsemissektori alla riigiasutused, riigieelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud organisatsioonid, linna- ja vallavalitsused, nende allasutusted ning ka haigekassa ja töötukassa.
Kui kokkuvõttes oli 0,2% rahandusministeeriumi hinnangul ootuspärane tulemus, siis kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kujunes prognoositust enam kui kaks korda suuremaks ning ulatus 0,4%-ni SKP-st.
Selle peamiseks põhjuseks olid ministeeriumi hinnangul valimised.
Eesti valitsemissektori võlakoormus oli möödunud aastal 10% SKP-st, mis on endiselt EL-i parim tulemus. Järgnesid Bulgaaria (18,9%), Luksemburg (23,1%), Läti (38,1%), Rumeenia (38,4%), Leedu (39,4%) ja Rootsi (40,6%).
Suurim võlakoormus oli Kreekas (175,1%), millele järgnesid Itaalia (132,6%), Portugal (129 %), Iirimaa (123,7%), Küpros (111,7%) ja Belgia (101,5%).
Toimetaja: Oliver Kahu