Majanduseksperdid: pole võimatu, et miinuspoolele langeb ka kuue kuu Euribor
Mitu eksperti peab võimalikuks, et sarnaselt kolme kuu Euriborile langeb miinusesse ka kuue kuu Euribor, millest sõltuvad kümnete tuhandete eestlaste laenumaksed. Kuna laenuintress sisaldab lisaks Euriborile siiski ka panga seatud marginaali, ei tähendaks negatiivne Euribor automaatselt seda, et laenamise eest peale maksma hakataks.
Tänaseks on langenud miinusesse ühe ja kolme kuu Euribor, st pankadevaheline laenuintress. Ühe ja kolme kuu puhul makstakse laenu võtvale pangale raha enda käes hoidmise eest peale.
Eesti kodulaenuvõtjaid huvitab aga ilmselt rohkem kuue kuu Euribor, sest sellest sõltuvad nende laenuintress ja kuumaksed. Praeguseks on kuue kuu Euribor langenud 0,68% tasemele ja just täna saavutati taas uus rekordmadal tase.
Kuid kas ka kuue kuu Euribor võib langeda miinusesse? Enamik täna "Aktuaalse kaameraga" vestelnud ekspertidest pidas seda võimalikuks.
LHV fondijuhi Mikk Tarase arvates seda välistada ei saa. "Eks see sõltub kindlasti sellest, mis on majanduse edasine väljavaade aasta teises pooles ja järgneval aasta," leidis Taras.
Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmi kinnitusel Nordea baasprognoos euribori langemist miinusesse ette ei näe. "Aga see ei ole kaugel ja on väga võimalik, et me sinna läheme," märkis Palm.
Samas tuleb arvestada, et miinusmärgiga Euribor ei tähendaks automaatselt miinusmärgiga laenuintressi. Enamiku kodulaenuvõtjate intress moodustub Euriborist ja panga poolt paika pandud marginaalist.
Mikk Tarase sõnul moodustab Euribor kodulaenust reeglina poolteist protsenti või rohkem. "Sinna ilmselt läheb veel kõvasti aega, kui üldse tekib selline olukord, et tavalaenajale hakatakse peale maksma," ütles Taras.
Igatahes on selge, et viimased aastad on andnud laenuvõtjatele põhjust rõõmustamiseks - kui praegu on kuue kuu euribor nulli lähedal, siis veidi enam kui kuus aastat tagasi oli see koguni 5,4% tasemel.
Danske panga tegevjuht Aivar Rehe usub, et lähiaastail pole suurt intressitõusu karta. "[Vähemalt] Kolm kuni viis aastat peaks meie umbes 160 000 kodulaenuvõtja laenude teenindamine olema mõistlik, sest baasvaluuta liigub ikkagi väga madalates tasemetes," rääkis Rehe.
Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik on aga skeptilisem. "Päris palju arvatakse, et intressid jäävad jaheda majanduskeskkonna tõttu pikaks ajaks madalale, mina aga pigem usun, et kolme kuni viie aasta lõikes näeme oluliselt kõrgemaid intressitasemeid uuesti," ütles Lepik.
Toimetaja: Allan Rajavee