Ravimitootjad avalikustavad, kui palju reklaamiraha nad kulutasid konkreetse arsti või apteekri peale

Ravimid. (Foto: Emily/Creative Commons)
Madis Hindre
19.05.2016 11:48
Rubriik: Majandus

1. juunil avalikustab suur osa Eestis tegutsevaid ravimitootjaid, kui palju reklaamiraha kulutatakse mõne konkreetse arsti või apteekri peale. Samas on andmete avalikustamine nii meditsiinitöötajatele kui ka ravimifirmadele siiski vabatahtlik.

Ravimitootjad kulutavad uute ravimite väljatöötamiseks aastaid ja vahel isegi aastakümneid, kuid nagu iga toote puhul loeb ka farmaatsiakaupade puhul hilisem läbimüük. Nii näiteks tegeleb ravimifirma Teva toodete turustamisega ainuüksi Baltimaades sada inimest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kuna retseptiravimite puhul on otsus, milliseid medikamente patsient tarvitama hakkab, peaasjalikult arsti ja apteekri teha, suunatakse neile suurem osa müügitööst. Ravimitootjate liidu esimehe Riho Tapferi sõnul on ravimifirmadel oma toodete tutvustamiseks üsna mitmeid strateegiad.

"Üks võimalus on see, et leitakse riigis erialaliider. Teda koolitatakse, ta osaleb teatud välisriigis toimuval üritustel, mille ravimitootja kinni maksab ja siis see arst toob need teadmised parimal moel Eestisse," selgitas Tapfer. Ta lisas, et teiseks levinud turundusmeetodiks on otsemüük arstidele müügiesindaja kaudu ning see toimub juba Eestis.

Retseptiravimite reklaamile kulus mullu 1 000 0000 eurot

2014. aastal kulutati retseptiravimeid reklaamivatele üritustele Eestis kokku enam kui miljon eurot. Lisaks annavad ravimitootjad arstidele ja apteekritele toetust teistel meditsiiniteemalistel üritustel käimiseks. Ülemöödunud aastal eraldasid ravimiettevõtted selleks raha rohkem kui poolteist miljonit eurot.

Kuigi eelpool mainitud andmed on juba praegu ravimiameti kodulehel avalikult üleval, teevad 1. juunil ravimifirmad avalikuks selle, keda täpselt, mis ulatuses toetati.

Ehk näiteks, kui doktor X lennutati eelmisel aastal ravimifirma kulul Floridasse, viidi pärast väsitavat seminari restorani ja pandi puhkama neljatärni hotelli, siis sellest, kui palju arsti peale raha kulus, peaks andma ettevõtte oma kodulehel teada.

Patsientide liidu tegevjuhi Kadri Tamme sõnul on ravimitööstuse läbipaistvamaks muutumine kindlasti tervitatav. "Kui ravimitootjate kulud pole avalikkusele teada, siis see võib luua ikkagi selliseid olukordi, kus toetused pole kõige paremat kasutust leidnud ning võivad tekitada kallutatud olukordi," märkis Tamm.

Toidukord tervishoiutöötajale ei tohi maksta üle 80 euro

Samas on turunduskulude avalikustamine rangelt vabatahtlik, mistõttu ravimifirmade poolt puudutab avalikustamise võimalus neid, kes kuuluvad ravimitootjate liitu või Euroopa katuseorganisatsiooni. Teised farmaatsiaettevõtted peavad sarnaselt praegusele nõuetele andma aru ainult ravimiametile. Sama regulatsioon kehtib ka arstidele ja apteekritele ehk need, kes soovivad, et ravimifirmad nende hotelliarved salajas hoiaks, on selleks ka õigus.

Riho Tapferi sõnul on taolisi isikuid umbes 15 protsenti, kuid ühtsed reeglid võiksid ravimiliidu juhi hinnangul kehtida kõigile. "Siin tuleks vaadata seadusandja poole, sest üks hea läbipaistvust kasvatav eraalgatuslik initsiatiiv võiks saada seadusandja poolt kunagi seaduse jõu," märkis Tapfer.

Kusjuures on ravimitootjad oma reklaamitööd varemgi piiranud. Nii näiteks seisab ravimitootjate liidu eetikakoodeksis, et tervishoiutöötajatele välja tehtava ühe toidukorra hind ei tohi ületada 80 eurot.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus