Uber ei võta taksojuhtidelt tööd, seda teeb maailmamajandus
Globaliseerumine, digitaliseerumine ja muud keerulised majandusarenguga koos käivad sõnad tunduvad poliitikute ja analüütikute pärusmaa. Tegelikult on kõigil vaja ühiskonnas ja majanduses toimuvate muutustega kursis olla, sest see mõjutab meid kõiki juba praegu. Seda nägime eile Toompeal, kui taksojuhid oma ametimatust pidasid. Võib öelda, et mitte Uber ei võta taksistidelt tööd, vaid seda teevad paratamatud arengud maailmamajanduses.
Uberi näide on suurepärane seletamaks suuri trende, mis maailmamajanduses toimub ja mis iga riiki eraldi mõjutavad.
Globaliseerumine - see tähendab, et ettevõtetel on järjest kergem tegutseda rahvusvahelisel ning riikide majandused on üksteisest üha enam sõltuvad. Uber tegutseb 408 linnas üle maailma. Negatiivne kampaania Indias, mõjutab ka siinset tegevust.
Digitaliseerumine, automatiseerumine ja innovatsioon - tehnoloogiline areng võimaldab teha mingeid protsesse kiiremini, efektiivsemalt ja ka ohutumalt. Olgugi, et Uberi auto vajab praegu veel juhti, on selline taksoteenus innovatiivne ja taksomaailma tugevalt muutnud alternatiiv.
Uberilt üldisemaks minnes. OECD esitas aasta alguses konverentsil just neid ülalmainitud kaht nähtust kui suurt ja peamist maailma tööturgu ja ka ühiskonda muutvat trendi. Kolmas trend, millega arvestama peab, on rahvastiku vananemine. Need on tegurid, millega tuleb kohaneda.
OECD tööhõive osakonna juht Mark Keese'i sõnul tuleb arvestada, et kuigi tehno- ja digiareng on muutnud tööhõive struktuuri ja tööks vajalike oskuste iseloomu, ei ole dramaatikaks põhjust.
Keese märkis intervjuus ERR.ee-le, sest sellal kui mõnedes valdkondades on võimalik inimtööjõu tehtu asendada masinaga, ei kao kõik töökohad. Teiseks lisandub uuemaid töökohti innovatsiooni valdkondades. See kõik tähendab, et suures pildis on ühiskonnas endiselt sama palju töökäsi vaja, tõenäoliselt isegi rohkem.
Suure väljakutse ees on riigid sellegi poolest. Tehnika arengule mõeldes, on kõige suurema riski all n-ö lihtsad tööd, mis ei loo palju lisandväärtust, kuid on olulised mingis tootmisprotsessis. Neid töid on kõige lihtsam automatiseerida, Aasia autotööstustele mõeldes - näiteks robotitega asendada.
Keskealiste ümberõpe vajab tähelepanu
Mis aga saab neist inimestest, kes ühel päeval enam liinitööle minna ei saa, kelle töö tõepoolest mõne masinaga asendatakse? Keese'i sõnul tekib taolises olukorras kaks võimalust. Töötud kas arendavad paremini tasustatud töö tegemiseks uusi oskusi või liiguvad kardinaalselt teises suunas ja hakkavad konkureerima vähemtasustatud töödel. Viimane on kogumajandusele kahjulikum ja seda tuleks iga hinna eest vältida.
"See kõik avaldab suuremat survet koolitussüsteemile, et anda inimestele võimalus oma oskusi muuta ja ümber õppida. Muidu seisame silmitsi võistlusega, kes enne põhja jõuab," sõnas Keese.
Erilist hoolt vajavad keskealised mehed, kes on suure tõenäosusega töötanud pikalt samal ametikohal. "Vanemad mehed on enamasti paindumatumad. See on väga suur üldistus, aga nii kipub olema," sõnas Keese. Naiste jaoks on muutustega kohanemine lihtsam, seda eriti juhul, kui ta on juba pidanud korra lapsepuhkuselt tööturule naastes ümber orienteeruma.
Ametikoha kaotamine ei tähenda aga, et inimene peaks end täiesti teises valdkonnas välja koolitama.
"Sa ei pea alustama nullist, võid end pisut koolitada, et arendada edasi neid oskusi, mis sul juba olemas on. Jah, võib-olla oled sa kogu elu töötanud automehaanikuna, aga tegelikult saab sinu oskusi ära kasutada ka põllumajandustehnika või mõne tehase masinate parandamisel," selgitas Keese.
Ta näeb, et tööturul saavad üha enam määravaks oskused nagu analüütiline mõtlemine, probleemilahendusoskus, suhtlus ja loovus. Nende oskustega inimesed loovad suurema väärtusega tööd, mis leevendab ka kesise majanduskasvu mure. Ja neid oskusi saab kasutada universaalselt, ametite üleselt.
Jagatud vastutus
Töötusega tegelemise ja uuele tööhõiveturule ümberorienteerumise vastutus peab olema jagatud. Osa rollist kannab kindlasti valitsus ja töötukassa, aga ka ettevõtetel tuleb astuda suur samm edasi, et õppida oma töötajaid põhjalikumalt tundma.
Töötajate oskuste ja teadmiste kaardistamine ei tohiks käia ainult lõpudiplomi ja tehtud koolituste tasemel. Mõtlema peaks ka sellele, millised on töötajate sotsiaalsed oskused, olgu see siis lihtsa suhtluse tasandil või hoopis grupijuhtimises või probleemide lahendamisel.
Ettevõtted ütlevad Keese'i sõnul tihti, et neil on raskusi leidmaks vajalike oskustega inimesi. See peab paika: kui Eesti haridusasutustelt küsiti, kas nende lõpetajatel on tööturul hakkama saamiseks vajalikud oskused, arvas enam kui 70 protsenti vastanutest, et on. Tööandjate sõnul on vaid 35 protsenti uutest töötajatest kohe vajalike oskustega.
"Ettevõtted peavad võtma suurema vastutuse ja pakkuma koolitusi, mis arendaks just ettevõttele vajalikke oskusi. Nad peaks osa koormusest enda kanda võtma," arvas Keese. Tööandja arendamine ja muutuva keskkonnaga kursis hoidmine aitab ka tuleviku muutustega kergemini kohaneda.
Avatud suhtumine on asja võti
Aga kõigist pingutustest hoolimata, mida riik või tööandja teeb, peab ka töötaja ise mõistma ja oma suhtumist töösse muutma. Näiteks analüüsima, kui kauaks seda konkreetset ametit jagub ja milline oleks variant B.
"Võti on kõigi osapoolte mõtteviisi muutumises," märkis Keese. Ja nii tõepoolest on - ettevõtjad ei saa oma töötajaid eri külgedest proovile panna enne, kui seaduses ei ole lubatud praktika või muul moel traditsioonilisest täis- või osakoormusega erinevad töötamise võimalused. Selleks, et muutused toimuma hakkaks, oleks vaja avatud mõtlemisega töötajaid ja nende eelduseks jõuavad seosed välja haridussüsteemi.
"Valmisolek uusi asju õppida ja vanu oskusi uutel eesmärkidel kasutada - need on põhilised eeldused edukaks muudatustega kohanemiseks," ütles Keens.