Nordea langetas tänavuse majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, Baltikumi majandus sõltub eratarbimisest (1)

Video
6.09.2016 11:08
Rubriik: Majandus

Nordea langetas sügiseses majandusprognoosis Eesti majanduskasvu ootuse 1,7 protsendile, suvel ootas pank Eestile 1,9-protsendist majanduskasvu.

Tuleva aasta prognoosi langetas Nordea 0,1 protsendipunkti võrra ja ootab siis Eestile 2,6-protsendilist majanduskasvu.

Tarbijahindade kasvuprognoosi jättis Nordea suvisele tasemele, mille kohaselt kasvavad tarbijahinnad tänavu 0,2 protsenti. Järgmise aasta tarbijahindade kasvuprognoosi on pank langetanud 0,1 protsendipunkti võrra ja kasvuootus on 2,6 protsenti.

Töötuse määr jääb panga hinnangul tänavu 6,3 protsendile, mis järgmiseks aastaks tõuseb 7,4 protsendini. Suvel oli prognoos vastavalt 6,2 ja 7,1 protsenti.

Nordea analüütiku Tõnu Palmi sõnul viitab tarbijate kindlustunde kasv koos korralike arvnäitajatega nagu umbes kuueprotsendiline jaemüügikäibe kasv, uute autode müük jm tugevale sisetarbimisele, mis hinnakasvu ja hõive pidurdumise toel edaspidi järk-järgult aeglustub.

Brutopalk tõuseb panga hinnangul sel aastal 5,6 ja tuleval aastal 5,3 protsenti, suvel oli prognoos 5,6 ja 5,5 protsenti.

Investeeringud kasvavad Nordea prognoosi kohaselt tänavu 0,8 protsenti ja tuleval aastal 4,2 protsenti. Eratarbimiskulutused aga tänavu 3,9 ja tuleval aastal 2,6 protsenti.

Positiivse üllatuse valmistas II kvartalis ekspordi viieprotsendiline kasv, kuigi aastas kokku kasvab eksport panga hinnangul 2,2 ja järgmisel aastal 3,8 protsenti.

„Eksporti toetab edaspidi madal võrdlusbaas. Samas laiemapõhjaliseks vaoshoitud kasvuks avaneb võimalus kõige varem järgmisel aastal. Ekspordi üldisem taastumine võtab rohkem aega ning on võrreldes varasemate tõusufaasidega ka märksa laugem. Selles on oluline roll globaalse kaupade ja toorainenõudluse tõenäolisel allajäämisel ootustele, teenuste kasvaval osakaalul majanduskasvust ning geopoliitilisel ebakindlusel,“ kommenteeris Palm, lisades, et need globaalsed trendid seavad ühtlasi ka piiri ekspordihindade kasvule.

Selleks, et elatustase tõuseks, peab Palm olulisimaks tööturuga seotud struktuurireforme ja tuleviku investeerimisvalikuid.

"Kuivõrd tööturule siseneb varasemate aastate madala sündivuse tõttu üha vähem noori, siis seda olulisemaks muutub nii nende haridustee valik kui ka aktiivne kaasamine hõivesse. Vajame rohkem insenere,“ rõhutas Palm.

Baltimaade majandusi jääb vedama eratarbimine

Raskused globaalse majanduskasvu ja tööstustoodanguga ning euroala madal kasvuväljavaade koos Brexitist ja muudest geopoliitilistest teguritest tulenevate mõjudega seavad piirid ka Balti riikide ekspordi- ja investeeringupõhisele majanduskasvule. Kuigi tarbijad on vaenuliku väliskeskkonna suhtes jätkuvalt immuunsed, võib ekspordipotentsiaali toetamiseks keskpikas perspektiivis vajalike investeeringute puudumisel siinsete majanduste kasvupotentsiaal väheneda.

Eesti, Läti ja Leedu majandused kasvavad tagasihoidlikult – järgmisel aastal vastavalt 2,6 protsenti, 2,8 protsenti ja kolm protsenti. Oodata on inflatsiooni vaikset taastumist, millega kaasnevad ka suurenenud ebakindlusest tulenevad märkimisväärsed kasvuriskid.

Balti riikide avatud majandused liiguvad märgatavas vastutuules, mille allikaks on rahvusvahelise kaubanduse madalseis ning eelkõige arenenud riikide nõrgad kasvuväljavaated. Koos Euroopas maad võtnud geopoliitilise ebakindlusega takistab see paratamatult eksporditulude taastumist ning nendega seotud investeeringuid. Baltimaade majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb sisetarbimine.

Lisaks sellele, et arenenud riikide aastakasv on aeglustunud 1,5 protsendi tasemeni, viitavad ka järgmiste aastate väljavaated vaid marginaalsele majandustsüklist tingitud taastumisele. Tootlikkuse ja palkade aeglane kasv pikaajaliselt madalate intressimäärade tingimustes viitab, et majanduskasvu jääb ka edaspidi takistama hulk struktuurseid faktoreid. Lisaks toob Hiina majanduskasvu aeglustumine ja üleminek tootmispõhiselt üha enam teenustepõhisele majandusele kaasa märkimisväärse ülemaailmse trendi, mis seab eksportijate tulud ohtu isegi Baltikumis.

Selle kõigega arvestades on kolmeprotsendiline maailmamajanduse ja rahvusvahelise kaubanduse kasv koos kaupade piiratud hinnatõusuga tõenäoliselt uus reaalsus, millega peab harjuma. Sarnaselt euroalaga eeldatakse ka Balti riikides, et jätkub majanduse taastumise faas, mille allikaks on eelkõige eratarbimine ja olulisel määral ka eluasemeturg.

Balti riikides käib palgaralli

Tänavu kasvavad Leedus brutopalgad võrreldes eelmise aastaga tervelt 8 protsenti, Eesti järgneb umbes kuue protsendiga ja Lätis suurusjärgus 4,5 protsenti. Arvestades piiratud ekspordiväljavaateid, peaks palkade kasv prognoosiperioodi lõpuks langema umbes nelja protsendini aastas.

Kui praegune tarbimishullus vaibub, muuhulgas tööhõive kasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, on Balti riikidel ees takistusrada – võidujooks eksporditulu suurendamise nimel ülal kirjeldatud makromajanduslike takistuste juures. Peamised takistused, mis tuleb ületada, et tootlikkus Euroala keskmisele järele jõuaks, on seotud ennekõike investeeringutega teadmistepõhisesse dünaamilisse majandusse ning tööturu struktuursete reformidega. Arvestades madalate intressimäärade püsimist, bilansside tugevnemist ja varade akumuleerumist, on paljulubav ka Baltikumi eluasemeturu prognoos. Oodata on muudatusi Läti eluasemesektori investeeringutes, mis on hetkel EL-is eelviimasel kohal.

Põhjamaade tasemed ühtlustuvad

Tõnu Palmi sõnul prognoosib Nordea üle mitme aasta Põhjamaade majanduskasvude lähenemist.

„Kui Rootsi jõuline majanduskasv edaspidi aeglustub, siis Soome majandus jätkab sisenõudluse toel taastumist. Kiire inflatsiooni ja kinnisvara hinnakasvuga Norra majandusareng on olnud oodatust parem. Järgmisel aastal on oodata ka toornafta hindade järk-järgulist taastumist,“ sõnas Palm.

„Hoolimata tooraineturgude uuest kasvutsüklist võib globaalse kaubanduse kasv jääda soovimatult tagasihoidlikuks. Dünaamiliselt arenevad arenenud riigid panustavad teadmistepõhisele majandusele ja tööstuse digitaliseerimisele, mis toetab konkurentsivõimet ja avab uusi võimalusi ka teenuste ekspordiks,“ lisas Palm.

Euroala majanduse mõõdukas tsükliline kasv jätkub sisenõudluse toel. Inflatsiooni taastumine kogub järgmisel aastal järk-järgult hoogu, samas jääb inflatsioon ka prognoosiperioodi lõpuks hinnakasvu eesmärgile alla. Järgmine aasta kujuneb euroala jaoks kaalukaks valimiste aastaks.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus