Tähtaeg läheneb, kuid napilt pool avalikust sektorist on e-arvetele üle läinud

(Foto: Reuters/Scanpix)
19.09.2016 10:07
Rubriik: Majandus

Rahandusministeerium pole rahul e-arvetele ülemineku tempoga ning seetõttu võib projekt plaanitust kallimaks minna.

Masintöödeldavatele arvetele ehk e-arvetele üleminekul võttis rahandusministeerium valitsuse tegevusprogrammi alusel eesmärgiks teha era- ja avaliku sektori vaheline e-arvetega arveldamine kohustuslikuks 2016. aasta lõpuks.

"Kahjuks näeme igakuiselt koostatavast raportist, et avalikus sektoris ei ole ülemineku tempo olnud selline, nagu rahandusministeerium projekti algul sihiks seadis, et 50% asutustest on valmis e-arveid vastu võtma 2016. aasta veebruariks," märgib ministeerium kirjas omavalitsustele.

Tegelikult saavutati 50% tase alles tänavu juunis ning praeguseks on e-arvetele läinud üle 52% avalikust sektorist.

"Sellest tulenevalt tekib surve majandustarkvarade teenusepakkujatele ja e-arvete operaatoritele, mis omakorda võib kergitada hinda," hoiatas ministeerium.

Nii saatiski rahandusministeerium teistele ministeeriumidele, linnapeadele ja omavalitsusjuhtidele kirja, milles palub kutsuda valitsemisalas tegutsevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid mitte viivitama e-arvetele üleminekuga.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus