Hansson: turg lõpetab ärimudeleid, mis põhinevad odaval tööjõul

Slaid Ardo Hanssoni ettekandest. (Foto: Eesti Pank)
28.09.2016 10:36
Allikas: ERR, BNS
Rubriik: Majandus

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus. See tähendab, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.

„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks. Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja. Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Ardo Hansson kolmapäeval konverentsil Äriplaan 2017.

Hansson lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.

Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.

"Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.

Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.

"Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis Hansson.

Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad Eesti Panga andmetel majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.

EL-i raha kasutamine on olnud liiga aeglane

Hanssoni sõnul on Euroopa Liidu (EL) vahendite kasutamine käimasoleval perioodil olnud liiga aeglane.

Uus EL-i vahendite faas algas kuidagi lootustandvalt, kuid nende kasutamine on viimasel ajal aeglustunud, ütles Hansson: "Võib-olla oleme sattunud faasi, kus oleme vähem kumulatiivselt investeerinud kui varasemas faasis."

Selgelt on tema sõnul vähenenud EL-i fondide panus valitsemissektori investeeringutes. "See on üks kasutamata ressurss, mida saaks majandusse süstida," sõnas ta.

Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on bürokraatia üks põhjus, miks EL-i raha pole eriti kiirelt majandusse lastud. "Ka Brüsseli poolelt, kus kõik otsused tuleb kooskõlastada," sõnas ta.

Teine põhjus on Aasa sõnul see, et valitsus üritab seekord teha targemaid otsused, kuna toolikkus ja majanduskasv pole investeeringutega kooskõlas olnud. "Järgmisel aastal hüppeliselt need summad, mis majandusse lähevad, kasvavad," sõnas Aas.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus