Uuring: 87 000 Eesti elanikul on pikaajalised võlad
Finantsraskustesse sattumist aitab ära hoida õigeaegne planeerimine ning säästude kogumine. Tänavusel täiskasvanud õppija nädalal keskendutakse rahatarkuse jagamisele.
Finantskäitumise uuringu kohaselt on Eesti täiskasvanutel puudusi nii teadmistes, hoiakutes kui ka teadmiste kasutamises igapäevaelus. Krediidiinfo möödunud kuu andmetel on 87 000 Eesti elanikul pikaajaline võlgnevus, mis tähendab, et inimene ei ole suutnud oma kohustust täita aasta jooksul.
Krediidinfo asedirektor Alar Jäger rääkis ERRi raadiouudistele, et valdav enamus võlgnevustest on väikesed, mediaan jääb mõne tuhande euro juurde. On aga ka neid juhtumeid, kus inimene peab võla tõttu loobuma oma elukohast.
Pangaliidu finantshariduse toimkonna juhi Triin Messimase sõnul on põhiline viga, mida täiskasvanud rahaasjades teevad see, et ei planeerita. Messimas ütles, et enamlevinud ettekäänetena tuuakse välja asjaolu, et kui sissetulek on väike, pole planeerimisel mõtet ja säästa ei saa, sest kuu lõpuks ei saa kuludegagi hakkama.
Samas aga leiavad inimesed enamasti, et eelarvet peaks tegema ning säästma peaks samuti. "Mure on sellest, et teadmised on olemas, kuid ei ole harjumust ega kogemust," ütles Messimas.
Ta tõi näite Šotimaalt, kus tudengitele jagatava eelarve koostamise blanketti esimesele reale tuleb märkida säästetav summa ja alles seejärel eluasemele ja toidule tehtavad kulutused. Messimase sõnul ei tohi säästmine kõne alla tulla alles siis, kui midagi jääb üle, sest kulutamiseks leiab võimalusi alati.
Messimas märkis, et kui regulaarselt panna kõrvale kasvõi 5-10 eurot, on olemas tagavara ootamatuteks sündmusteks.
Nii-öelda mustadeks päevadeks kõrvale pandud raha võib ära hoida suuremate probleemide tekkimise tulevikus. Ehkki suvised PISA testid näitavad Eesti koolilaste head finantskirjaoskust, siis Alar Jägeri sõnul leidub alati inimesi, keda ei suuda muuta ükski koolitus ega kampaania.
"Me oleme järginud neid protsesse Euroopa riikides ja paraku on nii, et paar-kolm protsenti kõikidest inimestest ei ole võimelised oma kohustusi absoluutselt ise hindama," ütles Jäger. See tähendab, et paljud inimesed võtavad endale täiskasvanuks saades finantskohustusi, millega nad toime ei tule.
Toimetaja: Marju Himma