Analüüs: Balti riikides on perede majanduslik olukord paranemas
Tänu palgatõusule ja madalale inflatsioonile kasvas perede tegelik ostujõud eelmisel aastal kiirenevas tempos, selgub SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist.
Seejuures on käesoleval aastal madala inflatsiooni tõttu oodata ka tuntavat reaalpalga kasvu.
Keskmine brutopalk on kolmandat aastat järjest kõigis Balti riikides kasvanud. 2013. aasta lõpus tõusis keskmine brutopalk aastatagusega võrreldes kõige rohkem Eestis – 7,6 protsenti, Leedus ja Lätis vastavalt 4,7 ja 4,6 protsenti. Eestis ja Leedus kasvas ka miinimumpalk.
Keskmine netopalk ületas kõigis Balti riikides kriisieelse taseme. Palgastatistika näitab peaaegu 50-protsendilist, sealjuures viimastel aastatel isegi suurenenud lõhet Eesti ja teiste Balti riikide keskmiste netopalkade vahel.
Eestis on keskmine netopalk kriisieelsest tasemest ligi 14 protsenti kõrgem, ulatudes 2013. aasta viimases kvartalis 785 euroni. Lätis oli keskmine netopalk samal perioodil 530 ja Leedus 524 eurot. Seejuures ületab Lätis ja Leedus keskmine netopalk nüüd 2008. aasta taset kahe protsendi võrra.
"Eelduste kohaselt jätkub palgatõus ka sel aastal - Lätis ja Leedus kiirenevas, kuid Eestis ilmselt aeglustuvas tempos. Leedus oodatakse keskmise brutopalga kasvu 5,5 protsenti. Lätis võib brutopalga kasv sellel aastal küündida kuni 5,5 protsendini, mida osaliselt põhjustab miinimumpalga tõus 12,5 protsendi võrra,“ kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.
"Vaatamata Eesti aeglasele majanduskasvule säilivad palgatõusu mõjutavad tegurid nagu pingeline tööturg ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Lisaks tõsteti 1. jaanuarist miinimumpalka 11 protsendi võrra – 320 eurolt 355 euroni. Eestis võib oodata keskmise palga suurenemist viie protsendi võrra," lisas SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
2013. aastal kasvas reaalpalk enim Lätis – neljandas kvartalis 6,2 protsenti. Eestis ja Leedus oli reaalpalga tõus vastavalt 6 ja 4,2 protsenti.
Eesti kõrgem keskmine palk kajastub selgelt ka kodukuludega toimetulekus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eestis on peresid, kes arvavad, et need kulud on liiga suured - pisut alla 30 protsendi. Samas Lätis ja Leedus on see tugevalt üle 40 protsendi. Seega meie seis on isegi parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Negatiivse poole pealt võib välja tuua, et enne kriisi oli see veel oluliselt parem - üle 1 protsendi," rääkis Messimas.
Ta selgitas veel, et kui sügavasse majanduskriisi kukkumise tõttu on Lätis siiani iga kümnes kodulaenu maksmisega hädas, siis Eestis võib olla alles igal sajandal laenajal makseraskusi. Seetõttu on ka kodulaenuturul Eestis ja Leedus märgata kuni 1-protsendilist kasvu, samas kui Lätis on see 5-protsendilises languses.
Toimetaja: Maarja Roon