Palo: riik ei solgi üüriturgu, vaid laseb hindadest õhu välja
Endine ettevõtlusminister ja praegune riigikogu majanduskomisjoni liige Urve Palo (SDE) kaitseb oma erakonna ideed, mille kohaselt riiklike üüripindade ehitamine peaks elavdama maapiirkondade ja väikelinnade ettevõtluskeskkonda ning võimaldama madalapalgalistel suuremates linnades jalgu alla saada. Ta ei pea riiklike seda mitte turusolkimiseks, vaid suuremates linnades amortiseerunud elupindade üürihindadelt õhu väljalaskmise ventiiliks.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE) tuli sel nädalal välja jutuga riiklike üüripindade ehitamisest, mis on ka koalitsioonileppe osa. Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman nimetas seda plaani kõige rumalamaks, mida ta viimasel ajal on kohanud ning nimetas seda otsesõnu turusolkimiseks, kuid Oviiri erakonnakaaslane, eelmine ettevõtlusminister Urve Palo Soomani hinnanguga ei nõustu.
"Eestis on enamik eluasemeid ehitatud üldiselt enne 90ndaid aastaid ja väga amortiseerunud. OECD raporti kohaselt on Eesti inimeste üks suuremaid probleeme vananenud ja mittekaasaegne eluase. Kui vaatame ringi EL-is, siis näeme, et riigid tegelevad väga aktiivselt eluasemetega ja Eesti on siin mitte heas mõttes erand," selgitas Urve Palo Vikerraadio saates "Uudis+".
"Inimestel tekib võimalus kortereid ka väljaspool oma linna üürida, nad ei taha elada amortiseerunud korteris. Seal ei ole niivõrd hinnakomponent, kuivõrd mobiilsus, et inimene üldse saaks töökoha vastu võtta, sest ta tahab elada kaasaegses korteris," põhjendas Palo.
Palo kinnitas, et inimlikult saab ta ettevõtjatest aru, kuid leidis, et antud olukorras on tegemist turutõrkega, kuhu riik peab sekkuma.
"Siin on kaks aspekti: väljaspool Tallinat ja lähiümbrust ehitatakse väga vähe korterelamuid ja põhjus on selles, et väiksemates piirkondades on elamuehituskulud sageli palju kõrgemad kui selle ehitise hilisem turuväärtus ning inimesed ei jaksa neid endale soetada. Kui ettevõtja soovib aretada ettevõtlust väikeses piirkonnas, siis tal ei ole tööjõudu seal võtta ja tuua neid sinna ka ei saa, sest inimestel ei ole kusagil seal elada. Tööjõumobiilsus on Eestis väga väike," sõnastas Palo probleemi.
Teiseks aspektiks pidas ta olukorda suuremates linnades, kus uusi kortermaju ehitatakse palju, kuid nende hinnad jäävad madalapalgalistele - politseinikud, õpetajad, medõed, aga ka alles ellu astuvad noored - kättesaamatuks, samas aga tahavad kõik elada kaasaegsetel pindadel.
"Mis siis on riigile odavam, kas aidata neil oma eluase siin sisse seada või nad vaatavad suuna ülelahe ja elavad siis seal riiklikult toetatud üüripindadel?" küsis Palo retooriliselt. "Suuremates linnades oleksid need ühetaolise projektiga väikesed korterid, mis küllap lööksid ka Õismäe renoveerimata korterite üürihinnad alla," uskus endine minister.
Uute elupindade asemel amortiseerunud majad korda?
Soomani kriitika puudutas amortiseerunud elupindu, mille võiks uute asemel riiklikult korda teha - tuleks ka odavam, kui uusi ehitada. Palo leiab, et üks ei välista teist.
"Näiteks Valga, kus on palju vanu amortiseerunud kortermaju, kus üksikutes korterites elatakse. Sinna me tegime ka nende jaoks spetsiaalse toetusmeetme - lammutusmeetme, sest tihti on odavam vana maja maha lammutada ja uus ehitada," näitlikustas Palo. Ta kinnitas, et kui suures amortiseerunud hoones on vaid mõni üksik korter hõivatud, on väga keeruline eraomanikega kokkuleppele jõuda, et riigi toel kogu maja korda teha.
"Eesti on siiani olnud põhimõttega, et elamuehitus on erasektori käes ja riik sinna ei sekku ning tulemusi me näeme. See ei tähenda, et ei võiks teha teisi toetusmeetmeid juurde, kuidas vanu maju renoveerida," rõhutas Palo. Tema kinnitusel on viis miljonit eurot riikliku üürikorterite projekti nö sisseelamisraha, mis peaks aitama selle vastu ka usaldust tekitada.
"Ettevõtlust ei saa sinna tuuagi, kui inimesi pole võimalik sinna kolida. See kõik käib käsikäes," selgitas Palo riigi sekkumist. "Vastu kohaliku omavalitsuse tahtmist ei hakka riik ise midagi ehitama," rahustas ta skeptikuid.
Toimetaja: Merilin Pärli