Töövõimereformi suurimaks tüliõunaks on toetuse vähendamise piir
Puuetega inimesi tööturule tagasi toov reform vajab kindlasti veel viimistlemist, leiab Puuetega Inimeste Koda. Sotsiaalministeerium soovib aga seaduseelnõu ajakavast kinni pidada ja alustada riigikogu suure saali aruteludega enne jaanipäeva.
Kavandatava tööhõivereformi suurimaks tüliõunaks on töövõimetoetuse vähendamise piir, vahendas "Aktuaalne kaamera."
Töövõimereformi eesmärk on vähendada töövõimetuspensionäride hulka ja tuua selliseid inimesi tööturule tagasi. Tervishoiu- ja tööminister toonitab, et reformi saab kaasata vaid aktiivseid inimesi.
Eesti Puuetega Inimeste Koda aga ütleb, et töised ja aktiivsed liikmed on nördinud, sest neil, kes teenivad rohkem kui 641 eurot kuus hakkab töövõimetoetus järk-järgult vähenema ja üle 1005 euro teenivad toetust ei saa.
"Nüüd jääbki tunne, et mida edukam sa oled, mida rohkem sa suudad teenida, siis seda edukust hakatakse karistama mingist hetkest. Paratamatult ütlevad inimesed, et see mõjub töömotivatsioonile siiski pärssivalt," ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juht Monika Haukanõmm.
Tema arvates võib see viia selleni, et puuetega inimesed hakkavad oma tegelikku tulu varjama, sest neil kulub tööle jõudmiseks ja seal tegutsemiseks rohkem raha kui tervetel inimestel.
"Me oleme teinud ettepaneku, et selle võiks seostada pigem keskmise palgaga ja inimesed on olnud sellega ka nõus, et kui sa juba teenid keskmist palka, siis suure tõenäosusega suudad sa ise oma täiendavaid lisakulusid katta," rääkis Haukanõmm.
Tervishoiu- ja tööminister Urmas Kruuse ütleb, et piirmäär indekseeritakse ja see on ajas muutuv. Ehkki tööhõivereformi elluviimine nõuab suuri kulutusi, praeguste plaanide järgi 180 miljoni eurot erinevaid Euroopa Liidu vahendeid, siis kuskile tuleb piir tõmmata.
"Kui inimene teenib palka 1005 eurot, mis praegu keskmise palga lähedal, siis on oluline see, et me ei saa sinna investeerida nii palju kui me sooviksime, sest meil on tööturul ka neid inimesi, kes töötavad miinimumpalga eest. Aga me mõistame, et inimene, kellel on osaline töövõime, võiks saada rohkem tuge kui see, kelle on 100-protsendine töövõime," rääkis Kruuse.
Puuetega Inimeste Koda soovitab praegu alakasutatud töötamistoetus asendada töötukassas sellise abiga, mis aitaks katta tööl käimisega seotud kulutusi. Sotsiaalministeerium tahab seaduseelnõu juba kuu lõpus kooskõlastusringile saata.
Toimetaja: Maarja Roon