Eesti Pandipakend karmistab piirikaubanduse tõttu reegleid

(Foto: Postimees/Scanpix)
8.06.2016 9:57
Rubriik: Majandus

Eesti Pandipakend lubab uuest aastast müüa Eestis vaid selliseid pandiga koormatud alkohoolseid tooteid, millel on unikaalne ehk eestipõhine vöötkood ja pandimärk.

"Alkoholiaktsiisimäärade erinevusest tingitud igapäevaselt kasvav alkoholi sissevedu naaberriikidest, eelkõige Lätist, aga ka taxfree tsoonidest nagu laevad, on kaasa toonud olukorra, kus juba sel aastal jõuab Eesti tagastuspunktidesse miljoneid pandipakendeid, mille eest ostmise hetkel ei ole tagatisraha makstud," selgitas Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

"See omakorda tekitab tagatisraha süsteemile korvamatu kahju, mis seab ühtlasi ohtu Eesti Pandipakendi kui Eesti kõrgeimate taaskasutusmääradega keskkonnakaitse süsteemi jätkusuutlikkuse," lisas ta.

Pakendiettevõtjatelt kogutud andmete ja teostatud analüüsi kohaselt ulatub Läti suunalise piirikaubanduse maht juba käesoleval aastal ainuüksi pandiga alkohoolsete toodete osas 25-30 miljoni ühikuni.

Eesti pandimärgiga alkohoolseid jooke võib edaspidi müüa üksnes Eesti territooriumil.

Raali sõnul toimib Skandinaaviamaades ainult riigipõhise ehk unikaalkoodi loogikal põhinev joogipakendite taaskasutamiseks mõeldud pandisüsteem.

"Eesti turg on küllaltki väike ja seetõttu oleme püüdnud seni olla võimalikult paindlikud. Likvideerimaks aga piirikaubanduse negatiivset mõju pandisüsteemile, tuleb meil osaliselt ehk alkohoolsete jookide kategooriatega minna üle skandinaavialikule mudelile," ütles Raal.

Toimetas
Oliver Kahu

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus