Oktoobris jaemüügi kasv jätkus
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes tänavu oktoobris eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades kaheksa protsenti.
Tänavu oktoobris oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 442,7 miljonit eurot, seega jäi oktoobris kauplustesse 337 eurot elaniku kohta, teatas statistikaamet.
Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv oktoobris veidi aeglustus. Kui septembris kasvas jaemüük neis kauplustes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 16 protsenti, siis oktoobris oli kasv 12 protsenti. Müük suurenes enamikul tegevusaladel, vaid apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes oli jaemüük ühe protsendi võrra väiksem kui eelmise aasta oktoobris.
SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor nentis, et jaemüügi kasv on enam-vähem vastavuses keskmise palga kasvuga, mis oli aastas seitse protsenti. Samuti aitas madal mootorikütuse hind, mis oli möödunud aastaga võrreldes viiendiku võrra odavam ja soodsamad hinnad üldiselt. Aasta lõpus peaks asi tasapisi muutuma
"Kui vaadata inflatsiooni taastamist, siis see hakkab tõusvat palka omalt poolt kärpima. Teine küsimus on, mis saab palgakasvuga. Ettevõtetel ei lähe kuigi hästi, see võiks hakata palgakasvu pidurdama. Samas tööturul on tingimused hästi kitsad, on raske leida uusi töötajaid, mis tähendab, et neid tuleb konkurentidelt üle võtta, seega surve palkade kasvuks jääb alles, pigem inflatsioon pidurdab reaalpalkade kasvu," rääkis ta.
Tarbimine ise-enesest pole halb, kui see tuleb kasvava palga arvelt, siiski võiks majandust kasvatada ka miski muu peale siseturu.
"Tahaks näha tuleval aastal näha rohkem Eesti ettevõtete edu välisturgudel," ütles Nestor. Ta nentis, et tööstus- ja eksportivatele ettevõtetele on lõppev aasta üsna raske olnud ning sisemajanduse arvelt elamine ei saa lõputult kesta. "Sellele peab vastama ka võime välismaale minna, eriti Eesti sarnases riigis, kus eksport on alati tähtsal kohal olnud," lisas ta.
Toidukaupade ja mootorkütuste müük suurenes
Enim suurenes oktoobris jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, kontoritarvete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade jm (kasv 39 protsenti).
Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 33 protsenti) ning posti või interneti teel (kasv 30 protsenti).
Toidukaupade kauplustes jätkus oktoobris jaemüügi kasvu kiirenemine. Kui augustis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaks protsenti ja septembris kolm protsenti, siis oktoobris oli kasv neli protsenti.
Toidukaupade kaupluste jaemüügi kasvu kiirenemisele avaldasid osaliselt mõju oktoobris toimunud soodusmüügikampaaniad.
Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes püsivhindades 11 protsenti, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui septembris. Mootorikütuse jaemüügi kiirele kasvule avaldas mõju mullusest 19,4 protsenti odavam mootorikütuse hind.
Võrreldes eelmise kuuga suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades kuus protsenti. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli kasv üks protsent.
2015. aasta kümne kuuga (jaanuar–oktoober) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades kaheksa protsenti.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 520,7 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 85 protsenti. 2014. aasta oktoobriga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades kuus protsenti ja eelmise kuuga võrreldes viis protsenti.
Toimetaja: Marek Kuul, Greete Palmiste