Ilves pääseb tagasimaksest, EAS hüvitab 152 000-eurose rikkumise maksumaksja taskust
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus otsustas, et puudub alus nõuda Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt ütles, et kuigi tahtlikke rikkumisi pole tuvastatud, on OÜ Ermamaa projekti menetlemise erinevates etappides tehtud vigu.
“Näiteks oleks EAS võinud 2016. aasta sügisel põhjalikumalt kaaluda, kas 2012. aastal tehtud otsus kehtetuks tunnistada ja juba siis viia läbi uus terviklikum analüüs,“ lausus Talvet-Unt. „Vaadates kogu protsessi tervikuna näeme, et eksimuste peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et antud projekt oli igas mõttes tavapäratu. See on unikaalne olukord, kui toetuse saaja ei saa lubatud plaane ellu viia seoses presidendi ametisse asumisega.“
EAS-i teatel selgus õiguslikust analüüsist, et toetuse saajale lisatagasinõude esitamiseks puudub piisav juriidiline alus ning edasivaidlemine kohtus on õiguslikus mõttes perspektiivitu. Kuna tagasinõude suuruse määramisel eksis EAS, viiks OÜ-le Ermamaa lisanõude esitamine eeldatavalt pika kohtuvaidluseni, mille EAS tõenäoliselt kaotaks, lisanduksid veel kohtukulud. Seetõttu otsustas EAS tasuda 152 000-eurose rikkumise oma eelarvest, mis tähendab Eesti maksumaksjate raha.
„Konsulteerisime EAS-i nõukogu ja mitmete ekspertidega, et jõuda parima lahenduseni. Meil on kahju kujunenud olukorra pärast, kuid oleme sellest õppinud ja tegime nüüd õiguslikult korrektse ja lõpliku otsuse,“ ütles Talvet-Unt. „Oleme põhjalikult kogu terviku üle vaadanud ja loodame, et saame vaidlused antud teemal lõpetatuks lugeda.“
EAS ei nõua Ermamaa toetust sihtasutuse endistelt juhtidelt sisse
EAS ei tuvastanud Ermamaaga seotud otsuste puhul ei aastal 2012 ega 2016 toonaste juhtkondade tahtlikku rikkumist ja selle tõttu ei proovi endistelt juhtidelt tekkinud kahju sisse nõuda. EAS vastutab oma tegevuste eest tervikuna, vastas Talvet-Unt BNS-i küsimusele, kas EAS-i varasemalt langetatud puudulikud otsused võiksid viia ka rahalise tagasinõudeni sihtasutuse toonaste juhtide vastu.
"Otsused on tehtud selles asjas, kus nad on tehtud ja nendele asjaoludele ning teadmistele tuginedes, mis sellel ajahetkel olid. Me ei ole tuvastanud ühegi juhatuse tahtlikku rikkumist – seega vastutab praegusel juhul EAS," rääkis ta.
Pärast haldusmenetluse läbiviimist saab Talvet-Undi sõnul öelda, et antud asjas on tegemist lõpliku ja õiguslikult korrektse otsusega. EAS antud teemaga rohkem edasi tegeleda ei plaani.
Toetuse ajalugu
OÜ Ermamaa sai 2006. aastal EAS-i vahendusel Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuse projektile, mille kogueelarve oli 380 786 eurot, toetus moodustas sellest 190 393 eurot. Projekti eesmärk oli Viljandimaal asuva Ärma talu arendamine turismitaluks, projekti juhtis Evelin Ilves. Kui tema abikaasa Toomas Hendrik Ilves Eesti Vabariigi presidendiks valiti, peatati 2007. aastal EAS-i juhatuse otsusega projekti sihipärase kasutamise kohustus kuni presidendi ametiaja lõpuni.
Toetuse saaja palvel tegi EAS-i juhatuse liige Maria Alajõe 30. märtsil 2012 uue otsuse, et hiljemalt 1. jaanuarist 2017, kui presidendi ametiaeg on lõppenud, jätkub algse äriplaani elluviimine kuni 31. juulini 2020 või kui seda ei järgita, tuleb toetuse saajal tagastada EAS-ile kümme protsenti toetusest. Vahepeal jõustus Ilveste lahutus ning OÜ Ermamaa koos Ärma taluga läks lahutuse käigus Evelin Ilveselt Toomas Hendrik Ilvesele.
Toomas Hendrik Ilves esitas OÜ Ermamaa nimel 10. oktoobril 2016 EAS-ile avalduse, milles ta kinnitas soovi mitte jätkata ettevõtte äriplaani järgimist ning tasus 2012. aastal kokku lepitud kümme protsenti toetusest EAS-ile 12. oktoobril 2016 tagasi. Sellele eelnevalt oli EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg tutvunud EAS-i varasema juhatuse liikme Maria Alajõe 2012. aastal tehtud otsusega tingimusliku kümneprotsendise tagastusotsusega ning otsustanud selle muutmata jätta.
2012. aastal tehtud otsuse 2016. aastal muutmata jätmine maksis EAS-i juhatuse esimehele Hanno Tombergile töökoha, nõukogu kutsus ta kohalt tagasi.
EAS-i skandaalse otsuse taga olnud Maria Alajõe töötab riigikogu kantselei juhatajana ning kandideerib samasse ametisse teiseks ametiajaks.
Toimetaja: Merilin Pärli