Tänavune viljasaak tõotab tulla poole väiksem kui mullu

16.09.2016 13:17
Rubriik: Majandus

Käesoleva aasta teraviljasaak jääb kevadise pika põuaperioodi ja augustikuu esimese poole vihmaperioodi tõttu eelmise aasta tulemusele 50-60 protsenti alla.

"Saak on katastroof," ütles Copenhagen Merchants viljamaakler Indrek Aigro BNS-ile. "Kui optimistid loodavad, et saak langeb 35 protsenti, siis pessimistid kardavad 50-protsendilist langust. Sellist aastat ei mäletagi," lisas Aigro.

Viljamaakleri sõnul rikkus tänavuse saagi eelkõige augusti esimese poole vihmasadu, mil tulid alla kahe kuu sademed. "See on kõige aktiivsem koristusperiood ja see rikkus vilja kvaliteedi, osadele põldudele ei saanud ligi ja vili muutus kasutuskõlbmatuks," märkis ta.

Lisaks tegi suviviljade saagikusele korvamatu kahju hiliskevadine põuaperiood, mistõttu idanemine oli väga halb ja see, mis idanema läks, ei saanud piisavalt niiskust, märkis Aigro, lisades, et kõige enam kannatas nisu, mis on põhiline ja kõige suurem põllukultuur.

Eesti suurima põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets rääkis BNS-ile, et tänavune saak tuleb tõepoolest "väga kesine". Sarnaselt Aigrole tõi ta põhjustena välja kevadise põuaperioodi, augustikuu vihmad, aga ka veebruari alguse sademed.

"Vilja toidukvaliteeti on keeruline saada ja tera on peenike. Ma ei mäleta, et kunagi odra mahukaaluga oleks probleeme olnud, et seda ära müüa, aga sel aastal on see väga suur probleem," märkis Läänemets, lisades, et sel aastal võib oodata isegi kuni 60 protsenti väiksemat saagikust kui mullu.

Samas tõid nii Aigro kui Läänemets välja, et eelmine aasta koristati Eestis rekordkogus vilja, mistõttu on võrdlusbaas väga kõrge. "Kolm viimast aastat on meid veidi ära hellitanud, mis on olnud väga hea saagiga aastad," lisas Läänemets.

Kevili nõukogu esimees rääkis ka seda, et kui varem olid raskes seisus seakasvatajad ja piimatootjad, siis tänavu on kehvas seisus ka viljakasvatajad. Ka Kevili, mis ostab Eesti põllumeestelt vilja kokku, pole tänavu kogunud seda viljakogust, mida alguses prognoositi.

2015. aastal koristati Eestis läbi aegade suurim teraviljasaak, mis esimest korda ületas 1,5 miljoni tonni piiri, selgub statistikaameti andmetest. Hea saagikus toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu, mis ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan.

Talunik: tänavu on raske nulli jõuda

Põllumehed ütlevad kui ühest suust, et kui oleks teadnud, et tänavune aasta tuleb nii kehv, oleks selle parem üldse vahele jätnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui selle saagiprognoosi oleks teinud sügisel, siis absoluutselt kõik suviteraviljad oleks külvamata jätnud," tõdes Lõuna-Antsu talu peremees Mikk Kooser.

Lõuna-Antsu talu jaoks tähendab nii kehv aasta numbritesse panduna järgmist:

"Tõenäoliselt on saak poole väiksem ja hinnad on, tundub, umbes 20 protsenti väiksemad, kuni 30 isegi. Tõenäoliselt on väga raske see aasta nulli tulla," arvutas Kooser.

Ta lisas, et kui eelmisel aastal läks 90 protsenti saagist toiduviljaks, siis tänavu on see näitaja kõigest 40 ehk ka viljakvaliteet on kehv. Samasid muresid saab laiendada üle Eesti.

"Sel aastal miljonit täis ei koguta, saak tuleb oluliselt väiksem ja samas saagi kvaliteet on kehv, toiduvilja tuli oluliselt vähem kui oleksime tahtnud ja tagatipuks ka vilja kokkuostuhinnad on viimase kümne aasta kõige kehvemad," selgitas KEVILI nõukogu esimees Jaak Läänemets.

Madalad hinnad on tingitud aga asjaolust, et kehv viljaaasta oli tänavu siiski üksnes Baltimaades, Saksamaal ja Prantsusmaal. Mujal koguti taas rekordilised saagid, mis hoiabki juba teist aastat maailmaturu hindasid madalal.

Mõnevõrra paremas olukorras on aga mahetalunikud.

"Mahevilja hinnad on päris kenad ja maheviljal on väga suur nõudlus - ostjad tiirlevad kogu aeg ümber viljahunnikute, tahavad proove võtta, pakuvad juba üksteist üle," kinnitas Väike-Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg.

Toimetas
Oliver Kahu, Mirjam Nutov, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (24)
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus