Maakondades vaieldakse Euroopa Liidu toetuste jagamise üle
Maakondades peetakse tuliseid vaidlusi selle üle, kuidas jagada kuni aastani 2020 piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ette nähtud 135 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi.
Viljandi- ja Järvamaal soovitakse kõige enam panustada teede ja linnataristu ehitamisse ning turismi ja külastuskeskkonna edendamisse, kuid vähe on kogu maakonda hõlmavaid ja uusi töökohti loovaid ettevõtmisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viljandi linn küsib maavalitsusele esitatud taotlustes linna peatänavate kaasajastamiseks 8,7 miljonit eurot.
"Seda siis mitte ainult asfaldikatte vahetusega, vaid kogu taristu ehk siis kõik tänavavalgus, sajuveed. Ja koostöös Arhitektide liiduga anda sellele ka laiem mõõde. Me üritame väärindada seda elukeskkonda," rääkis Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Laur Alver.
Korralik tänavavõrk aitab linnavalitsuse hinnangul ühendada ettevõtlus- ja elamupiirkonnad, pealegi peaks väärindatud elukeskkond tooma linna ka uusi inimesi ja ettevõtteid. Viljandi vald ei pea õigeks nii suurte summade linna suunamist, sest eesmärk peaks olema tõsta kogu maakonna konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti.
"See raha peaks andma arengusüsti, mis tagaks, et meie kogu maakonna ettevõtlusel tekiks konkurentsieelis ja me oskaksime seda ka ära kasutada," lausus Viljandi vallavolikogu esimees Hellar Mutle.
Viljandi vald ise eelistab korrastada Viiratsi tööstuspargi juurdepääsutee, ehitada sinna ettevõtluse kompetentsikeskuse ja taristu lisanduvatele uusettevõtetele.
Viljandimaa omavalitsused esitasid kokku 31 rahataotlust maksumusega ligi 30 miljoni eurot, jagada on 11,3 miljonit.
Maavalitsuse arendusjuht Kaupo Kase leiab, et kõik omavalitsused pole õigesti aru saanud meetme lähteülesandest.
"On mõnede projektide juures lähtutud sellest, et tuleb esitada, et siis volikogu pahandab vallavanemaga. Ja siinkohal me peamegi Eestis ja Viljandi maakonnas ka ise aru saama, et me ei võistle siin Viljandi maakonna sees eriti millegi üle. Me võistleme täna kõrvalmaakondadega, me võistleme terve Euroopaga," ütles Kase.
Järvamaal kogunes 21 rahataotlust enam kui 16 miljoni euro eest, jagada on pisut üle 7 miljoni. Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pobbol ei poolda kogu raha väikeste projektide vahel pihustamist, tema hinnangul on paljude sääraste taotluste suurim nõrkus, et need ei loo uusi töökohti.
"Ma ei pea sellist raha külvamist "kõikidele võrdselt" kindlasti õigeks," lausus Pobbol.
"Kas Järvamaal oli esitatud selliseid projekte, mida võiks pidada ülemaakonnaliseks?" küsis ERR-i ajakirjanik.
"Kindlasti. Kui me räägime Mäo tööstusalast, kui me räägime Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse edasiarendamisest, siis need on kindlasti ülemaakonnalised projektid," vastas Pobbol.
Ühes asjas on Järvamaal siiski juba kokku lepitud - kui Eestile nii vajalik uus piimakombinaat otsustatakse ehitada Järvamaale, toetatakse seda maakonnale eraldatavast summast kuni 1,5 miljoni euroga.
Siseministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et konkurentsivõime tugevdamiseks ettenähtud toetused peavad aitama luua töökohti ja parandada maakonnasisest liikumist. See tähendab, et raha saavadki need projektid, mis just neid eesmärke täidavad.
Teeaukude lappimine näiteks pikemaajalisi eesmärke ei täida, selgitas Sarnet. Teretulnud on sellised ideed, mille tulemusena rajatakse objekte, mis on mõjusad ja atraktiivsed.
"Neid väikeseid summasid teeaugu lappimiseks leiab ka mujalt, aga selle meetme raha võiks kasutada ära millegi sellise silmapaistva tegemiseks. Me loodame, et need tegevuskavad, mis seal kohal praegu tehakse, saavadki olema sellised, et seal ei olegi neid ühe valla huvisid sees, vaid on laiemad maakondlikud huvid kajastatud," rääkis Sarnet.
Toimetaja: Liis Velsker