Josing: järgmise kütuseaktsiisi tõusu võiks ümber vaadata

(Foto: Martin Dremljuga/ERR)
20.06.2016 16:27
Rubriik: Majandus

Konjunktuuri inistuudi juhataja Marje Josing kinnitab, et aktsiisitõusud tekitavad kiiresti piirikaubanduse ning leiab, et teemat on käsitletud ohtlikult lihtsustades, eraisiku vaatepunktist, samas kui kannatab meie ettevõtete konkurentsivõime.

Veebruarist tõusnud alkoholiaktsiisi maksulaekumist vaadates kommenteeris konjunktuuri instituudi juhataja Marje Josing, et maksulaekumise suure protsendi üle ei tasu praegu rõõmustada, kuivõrd selle sees on suur summa ette soetatud varude arvelt.

"Aktsiisi laekumine ei ole taastunud," kinnitas Josing Vikerraadio saates "Uudis+".

Josing tõstatas retoorilise küsimuse, kas riigi aktsiisipoliitika peab olema selline, mis sunnib ettevõtjaid väga suuri varusid koguma, et saavutada konkurentsieelis. "Tubakaga välditi seda nii, et on maksumärk - vana aktsiisimääraga saab seda müüa veel kolm kuud, siis tuleb üle minna uuele aktsiisimäärale. Alkoholile võiks aga lausa kahe või kolme aasta varu teha, see on väga hea äriplaan! Kas me peaks riigis selliseid varusid üldse võimaldama?" küsis Josing.

Konjunktuuri instituudi juht möönis, et Tartu suuremad kauplused on juba saanud klientidelt tagasisidet, et Lätis alkoholi järel on soodsam käia.

Josing nentis, et valdkondlik kommunikatsioon lähtub enamasti üksikisiku tasandist, milles leitakse, et kahe õlle pärast pole mõtet Lätti sõita, kuid konjunktuuri instituudis vaadatakse laiemat pilti: on oht uue varimajanduse valdkonna tekkeks, seda enam, et Läti kaupluste populaarsus on kuust kuusse kasvanud.

"Kui ka väikeettevõtjad leiavad, et meie hulgihind on kallim kui Läti jaehind, siis see ahvatlus sinna minna on päris suur. Kuigi ametlikult seda Eestis müüa ei tohi, siis takistada või kontrollida on seda ka väga raske," leidis Josing. "Nendes protsentides on väga palju tõtt. Kui näha seda hinnavahet, siis see on äriliselt väga atraktiivne."

Õlleaktsiisi vahe on Eestis ja Lätis kahekordne, ka kange alkoholi puhul mängib aktsiisi suurus olulist rolli, nõnda et ka viina hind kujuneb Eestis Lätiga võrreldes pea kahekordseks.

Josingu sõnul räägivad turismifirmad juba uuest turismiatraktsioonist: Pärnus puhkavad soomlased ei põlga ära ka väikest tretti Lätti alkoholi järele.

Kütuseaktsiis tapab ettevõtjate konkurentsivõimet

Josingu hinnangul võiks plaani järgmise aasta jaanuarist veel kütuseaktsiisi tõsta praeguses olukorras üle vaadata. "Asi on isegi juba praegu hull, kas seda veel hullemaks teha?" oli Josing ettevaatlik.

Jällegi leidis ta, et mindud on ohtliku lihtsustamise teed ja räägitud eraisikutest, kuid tegelikult mõjutab kütuseaktsiis eeskätt ettevõtete, iseäranis transpordisektori konkurentsivõimet. Sedasi võib väga lihtsalt juhtuda, et Eesti ettevõtjad jäävad lõunanaabritega võrreldes kehvemasse konkurentsisituatsiooni.

"Kahjuks on piirikaubandus väga kerge tekkima, oleme ju aastaid nautinud seda, kuidas soomlased käivad Eestist alkoholi ostmas ja rõõmustanud, et meie eelarvesse see raha laekub. Nüüd võivad lätlased hakata rõõmustama, kui neil konkurentsieelis on," hoiatas Josing.

"Läinud aastal tõusis kütuseaktsiis 15%, kuid me saime seda raha eelarvesse rohkem ainult 0,9%, nii et me ei saa seda raha aktsiisiga kätte," oli Josingu sõnum.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus