Hillar Teder ei eita, et kasutab kinnisvaraäris ka offshore-firmasid

Video
Jürgen Klemm, Oliver Kahu, Mart Linnart
10.05.2016 18:44
Rubriik: Majandus

Eile avalikustatud nn Panama paberites sisalduvad ka kümnete eestlaste nimed, teiste seas näiteks suurettevõtjad Hillar Teder ja Fjodor Berman. Samas ei tähenda nimekirja sattumine mõistagi seda, et tegemist on maksupetturiga.

Eile õhtul täies mahus avaldatud Panama dokumentidest tuleb vällja sadu seosed eesti ärimeestega. Kinnisvaraärimees Hillar Teder näiteks, keda Mossack Fonseca failides seostatakse ettevõttega Faith Foundation.

"Vaat Faith Foundationist mina kuulen esimest korda. Ütleme nii, et mina ei tea Faith Foundationist midagi, aga Faith Foundation teab midagi minust, aga mida nad teavad, seda ma ei tea," kommenteeris Teder "Aktuaalsele kaamerale".

Hillar Teder ei eita, et kasutab kasutab offshore-firmasid, kuid mitte Panamal: tehakse riiulifirma väikeriiki, kus ajaloolistel põhjustel kehtib Briti õigusloome ning kinnisvara viiakse ettevõtte alla. Kinnisvara on rahvusvaheliselt müüa kergem, mitte eraldi majana, vaid Briti õiguse järgi loodud ettevõttena.

"Kinnisvara alal nii see on alati käinud ja ma usun, et nii see käib igavesti edasi," märkis Teder.

Panama dokumentidest ilmneb veel ka Rainer Nõlvaku nimi: tehnoloogiaettevõtja, Eestimaa Looduse Fondi ja Teeme Ära maailmakoristuse eestvedaja.

Nõlvak elas offshore'i loomise ajal USA-s ja Bahamale ettevõtte loomist põhjendas tõsiasjaga, et välismaalasel võib äri USA-s olla teisiti keeruline.

"Konkreetselt see oli Bahama ettevõte. See oli puht majanduslikult soodsam luua ettevõte Bahamal kui Ameerika Ühendriikides. Nii lihtne see oligi," rääkis Nõlvak.

Küsimusele, kas majanduslikult soodsam tähendab seda, et maksukeskkond oli parem, või sedam, et maksudega sai optimeerida, vastas Nõlvak, et mõlemat.

"Ühelt poolt USA maksuametiga asju ajada, kui oled välismaalane, on keerukas ja tihtipeale nad küsivad su käest rohkem, kui sa arvatagi oskad," rääkis Nõlvak.

Kui lüüa andmebaasi sisse transiidiärimehe Aivar Urmi nimi, kes oli 14 aastat Tallinna Sadama töötaja, aga seejuures 13 aastat puhkusel, leiab 2004. aastal rajatud ettevõtte Executive Management Groupi nime.

"Aktuaalsel kaameral" õnnestus saada Urmiga kontakti, aga täna ta ei pidanud vajalikuks oma ettevõtmisi Kariibimerel selgitada.

Offshore'indus on merenduses levinud. Just seda väitis ka BLRT Grupi suuromanik Fjodor Berman. Kirjalikus kommentaaris "Aktuaalsele kaamerale" selgitas ta, et 90. aastatel olid see viis teha laevaäri väljaspool Eestit. BLRT Grupil sellega seoseid pole.

Ühtekokku leiab Mossack Fonseca failidest üle 800 märke Eestiga seotud ettevõtete kohta ning välja tuuakse ka 108 Eestiga seotud nime.

Varasemalt on teada, et advokaadibüroo Mossack Fonsecaga otseselt olnud seotud pankur ja ärimees Kalle Norberg. Samuti on leitud märkeid offshore-firmadest, mida ajakirjanduses on seostatud Edgar Savisaarega.

Maksuametile pakub Panama-nimekiri huvi

Maksu- ja tolliamet kavatseb Panama paberitega tutvuda ja maksupettuse avastamisel vastavalt tegutseda. Offshore-firmade kasutamiseks võib olla küll mitmeid muid põhjusi peale pettuste, kuid seaduse järgi tuleks maksuparadiisis firma omamine deklareerida.

Maksu- ja tolliametile pakub Panama nimekiri huvi, kuid uurida saavad nad vaid kuni viie aasta vanuseid juhtumeid.

"Me vaatame selle läbi, hindame kas meie enda täiendav informatsioon annab alust arvata, et seal võiks olla ka maksupettusi ja kui midagi sellist avastame, eks siis lähtuvalt sellest edasi käitume," ütles MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

"See, et inimene või ettevõte on seal nimekirjas, ei tähenda kohe, et oleks tegu maksupettusega või et see oleks sellises perioodis, kus me seda uurida saame," lisas ta.

Põhjuseid enda identiteedi varjamiseks võib olla mitmeid, näiteks välismaise äripartneri soov.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütleb, et teatud tegevusaladel on see lausa paratamatus. Maksuparadiisid asuvad reeglina inglise keele- ja õigusruumis, mis teeb asjaajamise eri riikide äripartnerite vahel lihtsamaks.

"Kui mul näiteks Jaapani äripartneruga vaja teha tehinguid, siis minu jaoks on Jaapani õigussüsteem tundmatu ja jaapanlase jaoks Eesti õigussüsteem tundmatu. Üks võimalus, kus me oma ühise äri võiks püsti panna, ongi mõni selline maksuparadiis," selgitas Lehis.

Eesti seadus kohustab füüsilisest isikust omanikku oma offshore-firma, mis ei arenda asukohariigis majandustegevust, deklareerima ka siis, kui sealt tulu ei teenita. Selliseid deklaratsioone laekub aga väga napilt.

"Eelmisel aastal vaatasime, et seitse inimest oli deklareerinud. Ega väga aktiivne see deklareerimine ole küll," märkis Evelyn Liivamägi.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar