Maaeluministeerium kooskõlastab piimatootmise vähendamise toetamise korda

(Foto: Reuters/Scanpix)
7.09.2016 18:39
Rubriik: Majandus

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile ministri määruse eelnõu, millega kehtestatakse riigisisene kord Euroopa Liidu piimatootmise vabatahtliku vähendamise toetuse andmiseks.

Taotluse aluseks saavad piimatootjad valida ühe kolmekuulise perioodi algusega ajavahemikus oktoober 2016 – jaanuar 2017, mille jooksul kokkuostjale tarnitud piimakogust võrreldakse samal perioodil aasta varem tarnitud piimakogusega.

Toetust saab taotleda, kui tarnitavat piimakogust vähendatakse võrreldes referentsperioodiga vähemalt 1500 kilogrammi, kuid mitte rohkem kui 50% referentsperioodil tarnitud piima kogusest.

Toetust saab taotleda piimatootja, kes tarnis piima esmakokkuostjale 2016. aasta juuli seisuga. Pärast vähendamisperioodi lõppu peab taotleja esitama PRIA-le maksetaotluse koos vähendamisperioodil esmakokkuostjale tarnitud piimakogust tõendava dokumendiga.

Toetuse taotlemiseks vajalikud taotlusvormid avaldatakse PRIA kodulehel pärast määruse jõustumist. Esimese taotlusvooru taotluste vastuvõtt lõpeb 21. septembril ja väljamaksed tehakse hiljemalt 31. märtsiks.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus