Amet: seakatk jääb ilmselt Eestisse mitmeteks aastateks

Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse. (Foto: ERR)
Oliver Kahu
8.10.2016 8:30
Rubriik: Majandus

Sigade Aafrika katku levik metsades jätkus suvisel kõrghooajal vaatamata ulatuslikule metssigade küttimisele ning katk tuvastati ka kuues farmis. Veterinaarameti kinnitusel peavad seakasvajatad harjuma mõttega, et katk jääb Eestisse aastateks, võib-olla isegi enam kui kümneks aastaks.

Tänase seisuga on Hiiumaa sisuliselt ainus piirkond, kuhu saaks katku leviku veel ära hoida, ütles ERR-ile keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männil.

Möödunud suvel jõudis katk esimest korda Saaremaale. Kuigi Läänemaal katku veel pole, siis on tõenäoline, et see jõuab ka sinna.

"Läänemaa on ainus piirkond Mandri-Eestis, kust pole katku leitud, samas Lääne-Eesti piiri peal on katku päris palju. Võib-olla on katk juba ka Läänemaal, aga leide pole veel olnud," rääkis ta.

"Saaremaa oli üllatus, sest oleks võinud arvata, et enne jõuab katk ikka Läänemaale. Ilmselt on siin mängus ikka inimfaktor - keegi viis nakatunud materjali kas transpordivahendi või söödaga läbi Läänemaa Saaremaale," selgitas Männil.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tõi katku kiirema leviku osas esile just Lääne-Eesti ja Saaremaa. "Saaremaalt tuleb leide järjepanu juurde, sinna on tekkinud väga lühikese aja jooksul juurde kolm taudistunud ala."

Kuigi katku levik jätkus ka möödunud suvel, tõi Männil välja, et taud levis siiski eelmise suvega võrreldes aeglasemalt. Põhjuseks võis tema sõnul olla see, et inimesed on muutunud teadlikumaks ja ettevaatlikumaks ning ei kanna taudi nii palju edasi.

Ka taudikollete arv oli eelmise aastaga võrreldes väiksem. Kodusigadel diagnoositi katk kokku kuues farmis, viimane juhtum oli 23. augustil Saaremaal.

Katk võib Eestisse jääda mitmeteks aastateks

Seakatkuga kaasneb seakasvatajatele märkimisväärne majanduslik kahju. Kui mõnes farmis diagnoositakse katk, kaasnevad sellega tsoonipiirangud, mis seavad vastavasse tsooni jäänud ettevõtetele ekspordipiirangud.

Et tsoonipiirangutest lahti saada, peab katkujuhtumist olema möödas aasta, kuid ka siis jääb alles risk, et katk levib uuesti mõnda farmi ning piirangud tulevad tagasi. Kalda sõnul tuleb harjuda mõttega, et katk jääb Eestisse pikemaks ajaks.

"Me ei saa enam rääkida kriisist või hädaolukorrast. See on reaalsus, millega me peame elama. Sigade Aafrika katk on olemas metsades ja oht kodusigadele on olemas. Piirangutest vabanemine sõltub sellest, kuidas me selle ohuga toime tuleme," selgitas ta.

"Hinnanguid on olnud erinevaid. On räägitud ka kümnest aastast ja sealt edasi. Sõltub sellest, kui tõhusaid ennetus ja tõrjemeetmeid me suudame välja mõelda. Olulisim asi, mida teha saab, on bioohutusnõuete järgmine. Ja see puudutab kõiki, nii kahe-kolme seaga farme kui tuhande seaga farme."

"[Peamised katku leviku] põhjused on /.../ hooletus ja inimlikud eksimused. [Samas] ei anna ükski bioohutusmeetmetest 100-protsendilist kindlust, eeskätt on need meetmed selleks, et riske maandada," rääkis Kalda.

Metssigade küttimine jätkub

Veterinaarameti kinnitusel oleks võimalik Eestis seakatku piiramiseks veel nii mõndagi teha. Näiteks saaks seakasvatusi praegusest turvalisemaks muuta.

"Üksviis, kuidas farmi kaitsta, on loomakasvatusüksuste isoleerimine muust alast ja tegevusest farmi territooriumil. Me räägime tarastusest või liikumise piiramisest," pakkus ta.

"Sisuliselt õpime me päev-päevalt ja nädal-nädalalt, kuidas selle taudiga hakkama saada. Siin ei ole kiireid lahendusi, me peame selle probleemiga elama veel aastaid."

Enne seakatku puhangut olid Eestis piirkonnad, kus metssigade asustustihedus oli ligi viis siga tuhande hektari kohta. Praeguseks on Eestis metssigu oluliselt vähem. Seda ühelt poolt katku, teiselt poolt massilise küttimise tõttu.

Eelmisel hooajal kütiti Eesti metsades üle 32 000 metssea, mis oli Kalda sõnul oodatust parem tulemus. Eesmärk on viia metssigade asustustihedus järgmise jahiaasta lõpuks kahe isendini ning ülejärgmiseks aastaks 1,5 isendini tuhande hektari kohta.

"See number on oluline, sest sellise asustustiheduse puhul levik aeglustub märgatavalt, aga kindlasti ei ole see mingi võluvits," märkis Kalda.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (2)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus