Varbla vallavanem riigikohtu otsusest: tuulikuid lammutama ei hakata (3)

Rajatud tuulikud on detailplaneeringuga ette nähtust oluliselt kõrgemad (Foto: ERR)
Oliver Kahu
15.10.2016 12:53
Rubriik: Majandus

Kuigi riigikohus tühistas hiljuti Tamba tuulegeneraatorite kasutusload, sest tuulikud olid oluliselt kõrgemad, kui nägi ette detailplaneering, tuleb Varbla vallal ilmselt anda uued kasutusload, sest tuulikuid maha võtma ei hakata. Samas toonitab vallavanem, et see, kuidas olukord täpsemalt lahendatakse, pole veel selge.

Riigikohus rahuldas teisipäeval ühe Varbla vallaelaniku kaebuse ning tühistas Leedu riigifirma Lietuvos Energija tütarettevõttele Tuuleenergia OÜ kuuluvate Tamba tuulegeneraatorite ehitus- ja kasutusload.

Nimelt on tuulikud palju kõrgemad, kui detailplaneeringus ette nähtud. Detailplaneering nägi ette 85-meetrised tuulikud, kuid selle asemel rajati hoopis 149,5-meetrised tuulikud.

Riigikohus märkis samas, et kuna ettevõte sai ehitus- ja kasutusload ka suurematele tuulikutele kui ette nähtud detailplaneeringus, riivaks nüüd lubade tühistamine ettevõtlusvabadust, sest kehtivaid ehituslubasid usaldades on tehtud märkimisväärne investeering.

Vallal on seejuures võimalik anda välja uued kasutusload ning tundub tõenäoline, et seda ka tehakse. "Kui mitte rääkida juriidilises keeles ja säilitada reaalsustaju, siis vaevalt keegi neid lammutama hakkab," ütles Varbla vallavanem Sivar Tõnisson ERR-ile.

"Arvestades suuremahulisi investeeringud, mis on seotud teatud kindla planeeritud tulukusega, siis ei saa sõrmenipsuga neid [tuulikuid] seisma panna," kinnitas ta.

Ilma kasutusloata ei saa tuulikuid tööd teha. Teoreetiliselt on võimalik kasutusload anda ka tingimuslikult, kuid Tõnissoni sõnul on vara öelda, milline lahendus leitakse.

"Ilmselt me ikkagi kasutame ka juriidilist abi täiendavalt, et asi oleks lõplikult võimalikult mõistlikult lahendatud. Ilmselt ikka lahendus leitakse, ega ükski asi ei jää lahenduseta."

Tuleb leida kompromiss

Vallavanem Tõnissoni hinnangul on praegu vaja leida kompromiss kohtusse pöördunud elaniku ja ettevõtte vahel. "Selles peavad ise kokku leppima," lisas ta.

"Mis iganes vigu üks või teine osapool teinud on, siis põhimõtteliselt oleksid tuulikud selle koha peale niikuinii tulnud. Kõrguse või muude parameetrite üle võib ju lõputult vaielda, aga nad oleksid sinna tulnud niikuinii," märkis vallavanem.

"Tegelikult, ega kohalikku elanikku ei häiri meeter lisaks või meeter vähem, vaid küsimus on tervikuna tuuliku häirimisfaktorites kokku. Lisaks see, et kas kodanik on saanud arendaja poolt kompenseeritud või mitte," ütles Tõnisson.

"Kasutusluba tuleb niikuinii välja anda. Küsimus ongi selles, et milles tuuliku arendaja ja elanik täiendavalt kokku lepivad," selgitas ta.

Küsimusele, kuidas saavutatakse kompromiss, kui tuulikuid maha ei võeta ja kasutusluba tuleb niikuinii anda, vastas vallavanem, et asjad pole nii lihtsad.

"Mina ei tea, mis elanikku häiris. Kohtuteed ei alustata ju selleks, et bürokraatia korda saada. Küllap konkreetsel kodanikul ka midagi peas mõlgub, aga mulle ta seda veel avaldanud ei ole."

Küsimusele, kuidas üldse sai tekkida olukord, et detailplaneering näeb ette lühemad tuulikud, kuid load antakse pikematele, vastas vallavanem, et protsess on kestnud enam kui kümme aastat ning tuulikud on aastate jooksul muutunud.

"Siis olid tootmises ühed tuulikud, kuid vahepeal on tootmine arenenud ja tulnud teised tuulikud. Eks need tuulikute arengud on olnud ka ikka võimsuse ja suuruse suunas."

Tuuleenergia OÜ tehnikajuht Sven Aasa ütles teisipäeval ERR.ee-le, et vallas hakatakse tuulikute kasutuslubade küsimust uuesti vaagima ning ettevõte teeb selles igakülgset koostööd. "Tähtaegade osas riigikohus suunist ei ole andnud ning selle menetlemiskiirus oleneb vallast," tõdes ta.

Leedu riiklik energiafirma Lietuvos Energija ostis Tuuleenergia OÜ osaluse investeerimisfirmalt Baltcap jaanuaris, see oli Leedu riigifirma esimene välisinvesteering, vahendas BNS augustis.

Tuuleenergia OÜ opereerib 18-megavatise võimsusega Mäli ja Tamba tuuleparke Varblas, kõik kuus turbiini on tootnud Saksa firma Enercon ning iga tuuliku võimsus on kolm megavatti. Tuulepark käivitati eelmise aasta alguses.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus