Opositsioon: see on näivusele rajatud ummikusse jooksmise eelarve

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
Merilin Pärli
28.09.2016 17:25
Rubriik: Majandus

Nii nagu koalitsioon armastab eelarvet kõlavate nimedega ristida, nii ei jäta ka opositsioon oma tööd tegemata ja eelarvele oma epiteete lisamast.

Kui veel kell 14 sai valges saalis olla tunnistajaks riigikogu haruldasele laulva revolutsiooni aegsele üksmeelele, mil ühise laua taga olid Kersti Kaljulaiule toetust avaldamas kõikide fraktsioonide juhid, nii opositsioon kui koalitsioon, siis paarkümmend minutit hiljem riigikogu suures saalis oli igasugune koosmeel kõrvale jäetud, ning koalitsioon võttis jälle oma rolli, opositsioon oma. Riigieelarvet kaitsnud peaminister sai opositsioonierakondadelt ootuspärast kriitikat.

Keskfraktsiooni juht Kadri Simson teatas, et erinevalt peaministrist, kes nimetab esitletut kasvueelarveks, peab tema seda ummikusse jooksmise eelarveks, kus tupikumärgi alt loodetakse oma Audi A8-ga sisse sõites, et see tupikusse jõudes jalgrattaks moondub, mis aitaks märgist edasi sõita.

Simson selgitas, et kui õpetajate palgatõusuks on kavandatud 4,6 protsenti, mis peaks aitama lähemale eesmärgile, kus õpetajate palk moodustab 120 protsenti riigi keskmisest palgast, siis olukorras, kus palgad keskmiselt tõusevad üle viie protsendi aastas, õpetajate palk sootuks kaugeneb eesmärgist. "Õpetajate palku tuleks tõsta 11-12 protsenti, et saavutada eesmärk," heitis Simson ette.

Lisaks tõi ta esile diiselkütuse aktsiisitõusu, mis käristab aktsiisivahe Lätiga praeguselt kolmandikult 44 protsendini.

Lisaks kritiseeris Simson Eesti jätkusuutmatut põllumajanduspoliitikat ning pakkus, et kui põllumeestelt küsida, saadaksid nad maaeluministri küllap varumeeste pingile.

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas ristis esitletu näivuse imiteerimise eelarveks. Ammas ütles, et ettevõtjad ei ole valitsuse suundadega juba tükk aega rahul ning põhjust rahulolematuse kasvuks annab järgmise aasta riigieelarve veelgi. Ta heitis valitsusele ette peamiselt ohtraid aktsiisitõuse ning majutusteenuste käibemaksu tõstmist üheksalt protsendilt 14-le.

"Eelarvest ei paista mitte valitsuse prioriteedid, vaid soov võimalikult paljudele meeldida," teatas Ammas.

Ta juhtis tähelepanu, et peaminister rääkis küll, mida kõike riigieelarves on, aga vaikis sellest, mida ei ole. "Ei ole lahendust tervishoiu puuduliku rahastuse probleemile. Teadusrahastuse kasvu nägemiseks peab aga lausa luubiga vaatama," kommenteeris Ammas. "Ammu oleks aeg rääkida julgeolekust tervikuna, mitte uhkustada kaitsekulutuste suurusega," viitas ta pääste ja politsei valdkondade alarahastusele ning nende ametkondade pidevale trimmitõmbamisele.

Ettevõtjatele liiga tgemist heitis ette ka EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme. "Majandusest pigistatakse viimane välja," oli tema seisukoht.

Helme leidis, et sellises keskkonnas ei saagi majandus kasvama hakata.

Remo Holsmer: riigieelarve toetab majanduskasvu

Reformierakonna fraktsioon teatas oma pressiteates, et järgmise aasta eelarve vähendab tööjõumakse, tõstab lastetoetusi, investeerib olulistesse infrastruktuuriobjektidesse ja toetab olulisi pikaajalisi reforme nagu haldusreform, töövõimereform ja bürokraatia vähendamine. 

Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer tõi välja, et 2017. aasta riigieelarvet kokku pannes on valitsus paljuski mõjutatud välisteguritest. 

"Euroopas on jätkuvalt rändekriis, Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkumas, meie lähinaabrite ja ekspordipartnerite majanduskasv on 1% ümber. Eelarvesse tõlgituna ei kõla aga 6,3% suurune ja ligi 500 miljoni eurone eelarve tulude kasv sugugi halva tulemusena," lausus Holsmer. 

Reformierakondlasest riigikogu liikme kinnitusel lähtub maksupoliitika jätkuvalt põhimõttest nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt rohkem tarbimisele. 

"Maksuvaba tulu tõuseb 180 euroni kuus, sotsiaalmaksu määr langeb 2018. aastaks 32 protsendile. Sotsiaalmaksu langetamine ei vähenda Haigekassa eelarvet, puuduolev osa kaetakse muude eelarveliste tulude arvelt. Reaalsuseks saab ka 300-eurone lasterikka pere toetus," selgitas ta. 

Holsmer märkis, et prognoositud 1,3% suurust majanduskasvu aitab ergutada riigi investeeringute kasv: olulisima sammuna jätkatakse järgmisel aastal Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Rahastatakse Haabersti ja Russalka ristmiku ehitust Tallinnas. 

"Lisaks on valitsus otsustanud majanduse elavdamiseks kiirendada Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamist. Järgmisel aastal on välistoetuste osakaaluks riigieelarves 961 miljonit eurot, moodustades ligi kümnendiku riigieelarve kuludest," rääkis reformierakondlane riigikogu ees kõneldes.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus