"Olukorras riigis": Rõivas oleks pidanud end rahaküsimise teema kommenteerimisest taandama (1)

Sidrunid (Foto: AFP/Scanpix)
22.05.2016 13:42
Rubriik: Majandus

Saatejuhid leidsid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et peaminister Taavi Rõivas poleks pidanud kommenteerima praamiärimees Vjatšeslav Leedo juttu temalt väidetavalt Reformierakonnale raha küsimise kohta.

Saatejuht Andrus Karnau sõnul tegi peaminister Taavi Rõivas reedel rahvusringhäälingu saates täiesti üllatava avalduse, kui ütles, et ta usub seda, et Allan Kiil (kuriteokahtluse all olev Tallinna Sadama eksjuht - toim.) küsis raha, aga ta usub ka seda, et Remo Holsmer (end. Tallinna Sadama nõukogu esimees, Reformierakonna fraktsiooni liige - toim.) ei ole asjaga seotud.

"Minu jaoks muudab asja veelgi tõsisemaks see, et peaministril oleks olnud võimalik sellest taanduda, öelda klassikalisi lauseid stiilis, et seda peab uurima või ma täpselt ei tea, võttis aga väga selge positsiooni, asudes Remo Holsmerit kaitsma," nentis Karnau.

"Selle asemel, et öelda, et ta taunib seda selge sõnaga ja laseb seda uurida, hakkas süüdistama üht juhatuse liiget. Rõivas võttis väga selge positsiooni," leidis Karnau.

"Kui võtame Rõivase sõnad, siis mina saan aru, et ta usub, et Reformierakonnale küsiti raha, kuid Holsmer pole sellega seotud ehk ta on nüüd end "kaelani sisse mässinud" ja niigi vastutab selle eest, mis on toimunud ning selle ütlemisega on võtnud endale otseselt tule peale ja peab hakkama neid sidruneid, õunu või kastaneid tulest välja tooma," ütles Karnau, kelle sõnul kiitis Rõivas tema hinnangul sisuliselt heaks poliitikute sebimist.

Lobjaka arvates ei ole üldse ebaloogiline eeldada, et Rõivas ei teadnudki tol ajal, mis toimus, mil see võis olla teada vaid partei kõrgemas ešelonis ja tagatubades, kuid seda joont - talle mitte ütlemist - , on jätkatud ka pärast tema peaministriks saamist.

"See skeem on selline, et halb pruun ollus tõuseb peasekretärini ja mitte kõrgemale," ütles Lobjakas.

Karnau hinnangul on oluline mõelda ka 1. oktoobrist praamiveolepinguta jääva Leedo ütluste usaldusväärsusele.

"Prokuratuur on öelnud, et nad seda väidet uurima ei hakka, kuna tegemist on sõna sõna vastu situatsiooniga, kuid samas kutsus kaitsepolitsei Leedo ikkagi ütlusi andma," tõdes Karnau.

Leedo avaldus kohtus

Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et mitte Remo Holsmer, vaid Allan Kiil oli see, kes küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele.

"Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini," rääkis Leedo kohtus.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus