Ainult veebis | Helenius: Tallinn vajab tõmbekeskuseks kujunemiseks tuge
ERR.ee toob lugejateni "Pealtnägija" täismahus intervjuu suurärimees Joakim Heleniusega, kes haldab kokku miljardit eurot projektides Ukrainast Mosambiigini ja teeb seda kõike Tallinnast.
Seejuures on Heleniusest saanud piltlikult Eesti suurim põllumees. Intervjuus räägib ta veel, kas Tero Taskila maaletoomine oli viga või mitte, parteide toetamisest, narkootikumidest ja Eesti visioonist.
* * *
Istume siin väga ekstravagantses kontoris Tallinna kesklinnas. Aga kui sageli panete kummikud jalga ja nii-öelda põllule lähete?
Kui rääkida meie põllumajandusettevõtetest, siis nendes töödes on palju erinevaid aspekte. See, millega tegelen mina, eriti palju kummikuid ei nõua, aga vahel tõmban need ikka jalga ja lähen põlde üle vaatama.
Millal te viimati mõnes oma farmis käisite?
Päris kummikutega põllul olin viimati möödunud aasta lõpus, enne lume tulekut.
Põhimõtteliselt olete Eesti suurim farmer, arvestades teie ettevõtteid Eestis ja välismaal.
Jah, kui maad kokku arvata, siis oleks see päris suur protsent Eesti põllumaast. Aga muidugi on siin vahe sees. Meie peame põllumajandusäri, juhime kommertsettevõtet.
[Mihkel Kärmas: Läbi investeerimisfirmade, mis on koondatud Trigon Capitali nimelise emafirma alla, harib Helenius otseselt või kaudselt umbes 150 000 hektarit põllumaad, sellest enamikku Venemaal ja Ukrainas. Kui looduslikud tingimused võimaldasid tänavu koristada viimaste aastate parima saagi, siis poliitolukord teeb närviliseks. Õnneks pole otsene vägivald tema ärisid Ukrainas seni puutunud.]
Muidugi olen mures. Poleks loogiline mitte muretseda. Igaüks, kellel on pangalaenud ja muud finantskohustused, peaks mures olema, sest kui kriis muudkui jätkub, läheb üha raskemaks normaalselt äri ajada.
Samal ajal, kui enamik ärimehi peab eeskujuks IT-valdkonda ja Skype'i, seate teie rõhu põllumajandusele. Miks?
See äri pole lihtne, aga me usume, et see on äri, mis pikemas perspektiivis muutub üha kommertslikumaks. Kui oled esimeste seas arendamas laiahaardelist kommertspõllumajandust, siis ühel hetkel on aeg sinu poolel.
Te siis põhimõtteliselt kasvatate näiteks vilja Ukrainas, seda toitu söövad näiteks hiinlased ja teie juhite kogu äri Tallinnast?
Jah... See on ebaharilik ülesehitus. Minu arvates ka märk sellest, kuidas globaalne äri areneb. Põhimõtteliselt on meil ajud Tallinnas ja füüsiline töö käib mujal.
Me tegutseme ka Aafrikas üha aktiivsemalt. Äsja tegime investeeringu ühte Mosambiigi põllumajandusprojekti. Ja juhime seda Tallinnast. kujutate ette?
[Kärmas: Mitte just väike roll, et Helenius kavatseb end Eestiga ka edasi siduda, on pikaaegsel elukaaslasel Evelyl, kelle ta kaks nädalat tagasi altari ette viis, millest Kroonika tegi põhjaliku ülevaate. Helenius räägib eesti keelt, aga häbeneb seda suure publiku ees kasutada. Oluline on rõhutada, et ehkki 56aastane mees on figureerinud ka isiklikult miljonäride edetabelis, haldab tema juhitav grupp kokku miljardit eurot, mis on klientide raha. Ja investeeringud põllumajandusse moodustavad sellest vaid viiendiku. Ülejäänu on eeskätt kinnisvara Eestis, Horvaatias ja Venemaal. Huvitav detail on, et miljardikontori boss istub kõrvuti alluvatega üsna tavalise töölaua taga.]
Arvestades teie rahvusvahelist haaret, kuhu te isiklikult makse maksate?
Minu maksud makstakse seal, kus tegutsen. Viibin Eestis aastas vähem kui kuus kuud, seega siin ma makse ei maksa. Aga minu äriettevõtmised on peamiselt välisriikides.
Ei taha seada teid ebamugavasse olukorda... Aga küsin ikkagi: kui palju te väärt olete?
Ei tea. Aga see väärtus on palju väiksem kui enne kriisi. Palju väiksem.
Kui juba maksudest räägime, siis meil käib lõputu debatt, kas Eestis peaks maksusüsteemi muutma. Mis on teie arvamus?
Muidugi on meie jaoks ühtne maksumäär väga atraktiivne, sest kui tahame siia meelitada ajusid, erioskustega inimesi, et nad meie juures töötaksid, siis peame suutma neile ka maksta. Inimesed mõtlevad pigem mitte oma bruto-, vaid netosissetulekule.
Kui meil oleks astmeline tulumaks, siis seda maksu ei maksaks siia tööle toodud spetsialistid, vaid ettevõtjad peaksid oma töötajatele rohkem maksma.
See tähendaks ilmselt, et võimalus valida Tallinn firma peakontoriks...
Me rääkisime äsja, et Trigonis töötavad ettevõtte ajud, kes juhivad tööd maailma teistes riikides. Kui selliste inimeste palkamine siin riigis läheks väga kulukaks, siis puhtalt ärilistel kaalutlustel viidaks need töökohad lõpuks mujale, kus see pole nii kallis.
Olete aastate jooksul olnud mitme partei suurrahastaja. Kümned tuhanded eurod IRL-ile ja Reformierakonnale. Mida te selle raha eest saanud olete?
Mitte midagi. Kui toetada poliitilisi erakondi, tuleb seda teha ainult ideoloogilistel kaalutlustel. Olen rahaliselt toetanud parteisid, mis mulle ideoloogiliselt meeldivad.
Seega toetus ei osta teile isegi õigust helistada ministrile, nii et ta kohe toru ära ei viskaks?
Kui ma poleks toetanud kunagi ühtki Eesti erakonda, kas siis ministrid vastaksid mu kõnedele? Arvan, et jah. Lihtsalt sellepärast, et olen inimene, kellel võiks olla nendega midagi huvitavat arutada. Ärist või millest iganes, kui soovin nendega kohtuda.
Seega, poliitilised annetused ja võimalus ministriga kohtumiseks aega leida - neil ei pruugi tingimata omavahel mingit seost olla.
Mina tõmbaksin poliitiliste annetuste osas piiri sinna, kui hakkad annetama raha mingile erakonnale, kellega pole sul selgelt midagi ideoloogiliselt ühist, ainult selleks, et saavutada mingit omakasu.
[Kärmas: Sama moodi nagu ta kavatseb industrialiseerida põllumajanduse, kavandab Helenius revolutsiooni Eesti jaekaubanduses. Tallinna piiril, Via Baltica ja Tallinna ringtee ristmikul kuulub Trigonile 60 hektarit, millest tahetakse kujundada Baltikumi suurim jaekaubanduspark nimega Tallinn Gate.]
Praegusel hetkel pole suurt jaekaubanduskeskust. Ilmselt tuleb läbi joosta mitmest ostukeskusest, kus on palju väikseid poode ja igaühes väike valik tooteid.
Ilmselt tuleb palju poekesi läbi käia, enne kui leiad, mida otsid. Meie tahaksime, et kõik ostud saaks teha ühest kohast, kus oleks palju suurem kaubavalik ja selgelt parimad hinnad.
[Kärmas: Kokku sadu miljoneid maksva arenduse esimene järk kavatsetakse avada kevadel 2016 ja Helenius loodab, et sellest saab magnet ka ostlejatele piiri tagant. Heleniust iseloomustavadki auahned, kohati ulmelisena tunduvad projektid.]
Olete julgete ja mittetraditsiooniliste ideede mees. Olete öelnud, et Tallinna ja Helsingi vahele tuleks ehitada tunnel ja et me peaksime kaaluma inglise keele riigikeeleks võtmist. Kust te neid hullumeelseid ideid võtate?
Alati on lõbus arutleda selle üle, mis võiks olla. Vahel naudin sõpradega ajaveetmist, koos asjade arutamist. Vahel sünnib sellistel koosviibimistel hullumeelseid ideid.
See tunneliasi pole siis nali?
Minu meelest pole see nali. Usun, et mingil hetkel see tunnel tuleb. Usun, et Eesti jaoks on lausa eluliselt tähtis, et Eestil oleks püsiühendus Helsingiga, mis ei sõltuks ilmastikust ega millestki muust.
Kahjuks on Tallinn liiga väike, et saada omaette kas või väikesekski tõmbekeskuseks.
Aga kui Tallinn ühendada Helsingiga, siis see ühtne Talsingi võiks juba olla väga põnev väike tõmbekeskus. Ilmselt tähendaks see, et paljud erinevad ettevõtted, mis ühenduse puudumisel sünniksid Helsingis, võiksid siis tegelikult sündida hoopis Tallinnas.
Olete ühes intervjuus tunnistanud, et olete kunagi proovinud narkootikume. Kas marihuaana tuleks legaliseerida?
Need on väga rasked küsimused. Aga põhjus, miks leian, et lahjad narkootikumid tuleks legaliseerida, on see, et kui näiteks marihuaana legaliseerida, saab hakata kontrollima müüdavate uimastite kvaliteeti.
Neid müüdaks seaduslikult poodides, riiklikele regulatsioonidele vastavates pakendites. Ka riik saaks oluliselt suurendada maksutulu marihuaana müügist. Hetkel ei saada selle pealt midagi.
Tuleb meeles pidada, et neid aineid tarbitakse nagunii, kuigi need pole legaalsed. Võin ausalt tunnistada, et pärast noorusaega pole ma neid aineid tarbinud ja praegu puudub mul nende vastu isiklik huvi.
[Kärmas: Kuid mitte kõik ei muutu kullaks, mida Helenius puudutab. Paljud ei suuda andestada, et Estonian Airi nõukogu esimehena oli just tema Tero Taskila maaletooja. Soomlasest tegevjuht tõi kaasa jumeka plaani, kuidas muuta Tallinn Skandinaavia väikelinnade transiitreisijate keskuseks ja rahvuslik lennukompanii suurtegijaks. Sel eesmärgil soetati isegi uus lennukipark, paraku gambiit ebaõnnestus ja nüüd käib hädapääste, et Eestil üldse oma lennufirma oleks. Helenius keeldub siiski Taskila kutsumist veaks nimetamast.]
Kui vaadata tagasi ja panna ennast olukorda, mis valitses ajal, mil Estonian Air sai uue juhatuse, siis tollasel valitsusel oli koalitsioonileppes punkt, et vaja on rohkem sihtkohti, millega Tallinnat maailmaga siduda, et muuta Tallinn ja Eesti äri jaoks atraktiivsemaks. Mäletan selleteemalisi arutelusid.
Põhimõtteliselt oli valida, kas muuta Tallinn vahejaamaks, kuhu inimesed kokku sõidavad.
Me mäletame seda ideed, aga see ei toiminud.
Jah, see ei toiminud. Küsimus on selles, kas see oli Tero Taskila viga. Ja seda on võimatu öelda.
Miks see siis ei toiminud?
Arvan, et põhjusi on mitmeid. Üks põhjus on muidugi see, et Eesti on ärivallas palju paindumatum kui näiteks Läti.
Kui sai selgeks, et muutustega kaasnenud kaotused on oodatust suuremad, tehti kiiresti otsus kahjumi suurenemise peatamiseks.
Minu meelest oli see õige. Kui oleks lastud asjadel samamoodi jätkuda, mis võinuks olla tulemus? Keegi ei tea.
See, et Air Baltic oli edukas, ei tähenda, et olnuks ka Estonian Air. Ma ei usu, et mul oleks õigus siin istuda ja öelda, et Tero Taskila oli täielik katastroof, sest tema plaanidele ei antudki aega ennast tõestada. Samas põhines tema ärimudel teatud finantsilistel prognoosidel, mis aga ei saanud tõeks.
Kui nägime, et plaan ei õnnestu, pidime tegema otsuse. Ja ma arvan, et see otsus oli õige.
[Kärmas: Nimetades end Eesti patrioodiks on Helenius siiski murelik riigi tuleviku suhtes. Tema sõnul puuduvad suured eesmärgid ja keegi neid ka ei sea.]
Ma reisin väga palju, olen enamuse ajast Eestist eemal mujal maailmas. Alati kui lähen eriti mõnda väiksesse riiki ja küsin, milline on nende tulevikuvisioon, on vastus ikka IT. Alati infotehnoloogia.
Kõik arvavad, et neil on IT-sektoris midagi erilist pakkuda, sest IT on tuleviku tee, mitte tingimata puhta toote kujul, vaid pigem infotehnoloogia ühendamises tavapärase äriga. Niisiis ainult sellest ei piisa, on vaja midagi enamat.
Kui mõelda sellele, mida arvatakse Eestist, kui rääkida välisettevõtetega või välisinvestoritega, siis on arvamus positiivne, kõigile meeldib maksukeskkond, kuigi Eesti pole mingil juhul madalate maksudega riik, isegi Euroopa Liidu standardite järgi. Aga siiski on ühtne tulumaks ja äriinimestele tähtsamgi firma tulude maksuvaba reinvesteerimine väga atraktiivsed võimalused.
Aga mis lisaks sellele teeb Eesti eriliseks, annab visiooni?
Mul pole selgeid vastuseid, aga ma usun, nagu enne ütlesin, on vaja midagi, mis meelitaks siia spetsialiste, nii Eesti seest kui välismaalt, et kujuneks mingi elementaarnegi omaette tõmbekeskus.
Nagu ütlesin, Helsingi on piisavalt suur tõmbekeskuseks, see ei vaja riigivalitsuse abi ja ideid. Eesti või Tallinn on aga liiga väike, kui puudub valitsuse toetus ja/või Tallinna Helsingiga ühendav tunnel.
Toimetaja: Priit Luts