Michal: praeguse seisuga ei pea Rail Balticu eurotoetusest ilmajäämist kartma

Video
Karin Koppel
7.09.2016 15:44
Rubriik: Majandus

Rail Balticu teemal on praegu käimas rollide paika loksutamine, sest nii Eestil, Lätil kui Leedul on asjadest oma nägemus, kuid karta, et projekt võib Euroopa toetustest ilma jääda, ei ole praeguse seisuga põhjust, ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Viimastel päevadel on Rail Balticu arengud meedias kriitikat saanud – Läti rahvusringhäälingu telesaates väideti, et projekti elluviimine on Baltimaade koostöövõimetuse tõttu ohus, Asi RB Rail juhatuse esimees Baiba Rubesa ütles aga, et projekt tuleb depolitiseerida. Ka europarlamendi transpordikomitee esimees Michael Cramer hoiatas hiljuti, et kui Balti riigid kokkuleppele ei jõua, võivad nad Eli toetusest ilma jääda.

Kristen Michal ütles ERRi portaalile, et toetusest ilma jäämist peaks kartma siis, kui riigid omavahel tõesti kokku ei lepiks ja asjad ei edeneks.

„Täna see sinna ei ole jõudnud, läbirääkimised käivad selle üle, milline see roll on – milline keskse ettevõtte, milline riikide roll. Täna vähemalt Eesti poolt vaadates oleme ikkagi väga konkreetsed ja täpsed selles osas olnud, ootame oma naabritelt samasugust tegevust. Ja ega me kuidagi oma kommentaaridega ei saa neid liigselt torkida, sest see kindlasti ei tule läbirääkimistel kasuks,” sõnas ta.

Michal leiab, et Eesti on olnud oma tegevustes üsna konkreetne, täpne ja pigem kiire. Täna toimub Balti ühisettevõtte nõukogu koosolek, kus rollijaotust arutatakse. Just see ongi teema, mis on Rail Balticu küsimuses veidi segadust tekitanud.

"[See on] rollijaotusarutelu, kui lihtsamaks viia, et kes hangib rööpad, kes liiprid, kes elektri, kes side, kes tegeleb turvanguga või kes hoolitseb planeeringute eest ja kes kohapeal ristmike eest. See on tööjaotuse, rollijaotuse, vastutuse jaotuse ja võib-olla vedamise jaotuse arutelu. Küllap siis sellest on ka see meediahuvi ja arutelu tekkinud, et kas ikka kõik liigub tempokalt," märkis Michal.

Ta lisas, et igal riigil on oma nägemus, kui palju tuleks keskselt koostööd teha, kuid Euroopa üldisem hoiak on selline, et rööpaid, liipreid, uuringuid ja kõike muud kuni elektrini tehtaks keskselt, kohapealseks valdkonnaks oleks aga ristuvad teed, sillad ja muud sellised ehitised.

"See on üldine hoiak, aga veelkord, tegemist on ju suure kolme riigi vahelise asjaga ja seda ilmselt ongi vaja läbi rääkida," lausus majandus- ja taristuminister. "Eks seal need väiksed paikaloksumised käivadki praegu".

Michal kommenteeris RB Raili juhi väidet, nagu oleks Rail Balticu projekt politiseeritud, et Eestis suhtutakse sellesse kui suurde infrastruktuuri projekti, mis on tulevikku suunatud ja majanduslikult kahtlemata huvitav. Kui ka teistes riikides on debatt muutunud poliitilisemaks, siis Michali hinnangul on hoiak riikides ikkagi selles suunas, et Rail Baltic tuleb.

"Räägitakse läbi nüansside üle, mitte ei ole seda hoiakut, et kas Rail Baltic tuleb. Seda küsimust ma ei ole küll kuulnud enam küsitavat," kinnitas ta.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (5)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus