Rahakott plastkaartidest pungil: ID-kaardiga sidumise asemel plaanis mobiilsed lahendused (1)

Rahakott on erinevaid plastkaarte triiki täis. (Foto: Merilin Pärli/ERR)
Merilin Pärli
12.08.2016 10:19
Rubriik: Majandus

Kuigi tänapäeval võiks kõik isikutuvastamist nõudvad teenused siduda ID-kaardiga, siis juba olemasolevate kliendikaartidega ärid ja teenusepakkujad kaardi "ümberkolimist" ID-kaardile ei plaani. Peamise põhjusena tuuakse ID-kaardi piiratust ja pigem mõlgutatakse mõtteid kaasaegsemast, mobiilsest lahendusest.

Töötukassa suutis avalikkuse ja ministrid välja pahandada täiendava plastkaardi tootmisega, mis osalise või puuduva töövõimega inimestele rahakoti vahele pistetakse. Ehkki ID-kaart kui platvorm on olemas, et sellega siduda vajalikud dokumendid ja kliendikaardid, on osa selle võimaluse valinud, ülejäänud aga jätkavad jäärapäiselt oma plastkaartide väljaandmist.

Riigi ja selle allasutuste teenused on enamasti siiski nüüdseks ID-kaardiga seotud: haigekassakaarti enam olemas ei ole, juhiluba ei pea Eesti piires kaasas kandma, raamatukogudes võib lugejapileti teha ID-kaardi peale. Ka mitmed ärid on sidunud oma kliendikaardi ID-kaardiga: apteegid, raamatupoed, kinod jne.

Kuid mõnest kaardist me ikka ei vabane: nii jääb tallinlastel rahakoti vahele roheline Ühiskaart ja pealinna õppurid saavad sügisest laia kasutusalaga e-õpilaspileti.

Ka enamik toidupoodide kette on välja andnud oma kliendikaardi ning ID-kaardiga sidumist neil plaanis ei ole. Küll aga plaanib enamik neist tulevikus mobiilsele lahendusele üle liikuda. Mõnel suure klientuuriga teenindusettevõttel on see võimalus juba ka loodud, olemasoleva plastkaardi kõrvale.

Tallinna Kaubamaja Grupi kliendikaardina kasutusel olev Partnerkaart ei piirdu soodustustega üksnes kaubamajas ja Selverites, see kehtib enam kui 200 ostukohas üle Eesti: mitmetes apteekides, teatrites, restoranides, majutuskohtades, tanklates, ehitus- ja kingapoodides jne.

Partnerkaardi arendusjuht Rene Paats ütles ERR.ee-le, et ID-kaarti ei ole nad oma oranži plastkaardi asemel kasutusele võtnud selle tehniliste võimaluste piiratuse tõttu.

"Kuna ID-kaardiga saab lojaalsusprogrammi soodustust siduda ainult konkreetse kaupmehe juures, siis ID-kaardi kasutuselevõtt ei võimaldaks enam Partnerkaardi soodustusi koostööpartneri juures saada," põhjendas Paats. "Lisaks Partnerkaardile on Kaubamaja Grupp AS-il koostöös LHV Pangaga ka deebet-krediitkaardi funktsionaalsustega Partner pangakaart, millega on võimalik maksta nii Eestis kui välismaal ja võtta välja sularaha. ID-kaardil maksevõimekus aga puudub," võttis Paats kokku.

Paats selgitas, et maailmapraktikas liiguvad tehnoloogialahendused pigem mobiili, kuivõrd see on enamike inimestega nagunii kõikjal kaasas. Ka Tallinna Kaubamaja Grupp hoiab tehnoloogilistel uuendustel silma peal, näiteks on arendusjärgus Partnerkaardi nutirakendus, mis tähendab, et edaspidi saab Kaubamaja Grupi poodides maksta pelgalt nutitelefoni kasutades - pangakaarti selleks enam vaja ei lähe. Analoogset lahendust kasutab ka näiteks Uber, mis arveldab üksnes nutirakenduse abil.

Ka Estraveli kliendikaardiga saab soodustusi lisaks reisibüroole veel 200 teenusepakkuja juures.

"Soovi korral ei pea plastikkaarti võtma, sest soodustusi saab ka mobiilse kaardi alusel. Telefoni kantakse enamasti ikka kaasas ja paljud meie kliendid kasutavad meeleldi mobiilse kliendikaardi võimalust," selgitas Estraveli pressiesindaja Janika Ritson.

Kui reisibüroosse minnes ei ole tarvis kaarti kaasa võtta, sest isikut saab tuvastada ka nime ja dokumendi alusel, siis ID-kaardi põhist lahendust pole kasutusele võetud samal põhjusel mis Tallinna Kaubamajaski: kõigi koostööpartnerite juures poleks võimalik sellisel juhul kliendikaardi olemasolu tuvastada. Mobiilne kliendikaart aga töötab kõigi koostööpartnerite juures ega koorma täiendava plastkaardiga rahakotti.

Maxima Aitäh-kaarti kasutatakse 80% ostude puhul ning ID-kaardi põhist lahendust kaupluseketil plaanis ei ole. "Kui meie kilendid avaldavad tulevikus tõsist soovi lojaalsuskaardina kasutada ID-kaarti, siis kindlasti arvestame sellega. Kuigi tänapäeva trend Eestis on lojaalsuskaartide ühendamine ID-kaardi külge, siis usun, et ühel hetkel liiguvad kõik, nii maksmine kui ka lojaalsusprogrammid hoopiski mobiili," viitab ka Maxima Eesti turundusjuht Jaanika Terasmaa kaasaegsemale lahendusele.

Ka tanklakett Neste ei kasuta ID-kaardi põhist lahendust, vaid on klientidele eraldi plastkaardi rahakoti vahele pistmiseks andnud. "Oleme ka Nestes liikumas lihtsamate ning mugavamate lahenduste poole ning ID-kaardi mõtted on ka meil laual olnud. Tehnoloogia kiire areng aga võimaldab juba täna luua veelgi kaasaegsemaid lahendusi kui ID-kaart ning koostöös partneritega me nende võimaluste kaardistamisega ka tegeleme," viitas ka Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ilmselt pigem mobiilsele lahendusele.

Tarbijate ühistu poodidekett Coop, mis tegutseb enamasti väiksemates maapiirkondades, on varustanud oma kliendid Säästukaardiga ega kavatse seda esialgu välja vahetada. Oma kaarti kasutatakse seetõttu, et see on tunduvalt pikema ajalooga kui ID-kaart.

"Juba täna on Coopil lisaks Säästukaardile kasutusel näiteks Säästukaart Pluss, mis lisaks kliendikaardi funktsioonile asendab paljudes maapiirkondades tavapärast pangakaarti, võimaldades sellega nii maksta kui ka sularaha välja võtta enam kui 350 kauplusest üle Eesti. Arvestades seda, et suurpangad sulgevad kontoreid ja pangaautomaate maapiirkondades, on Säästukaart Pluss juba paljudes Eesti piirkondades sisuliselt ainus võimalus selleks," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Küll aga ei välista Coop mingeid kaasaegsemaid lahendusi kunagi edaspidi.

Päris kõigist kliendikaartidest ilmselt niipea siiski veel lahti ei saa - ikka jääb väikeseid ärisid, kes eelistavad anda paber- või plastkaardi, millele templeid koguda või soodustust saada. Kuid tulevik on mobiilsete, mitte ID-kaardi põhiste lahenduste päralt. Nii et häda sellele, kes siis telefoni koju peaks unustama.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (1)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus