Plaan: firmaautode maksud võimsusest sõltuvaks, päevikud segakasutuse korral kaotada

Video
Jürgen Klemm
18.04.2016 0:01
Rubriik: Majandus

Rahandusministeeriumis on valminud ettepanek siduda ettevõtte segakasutuses – nii töö- kui erasõitudeks – olevate sõiduautode maksustamine masina võimsuse ja vanusega. Erinevalt täielikult töösõitudeks mõeldud autodest, kaoks segakasutuses olevate autode puhul ka sõidupäeviku pidamise nõue.

Rahandusministeerium soovib oluliselt muuta täna kehtivat korda, kui mistahes segakasutuses olevat firmaautot maksustatakse ühetaoliselt. Kui tööandja annab töötajale kasutada sõiduki, siis riik käsitleb seda mittepalgalise hüvena (töötajale antud erisoodustus). Kokkuleppelislelt on seni igale sõidukile ehk erisoodustusele antud üks hind: 256 eurot kuus, mille pealt kogutakse maksu 169,9 eurot.

Uue korra järgi maksustataks kujundlikult öeldes mitte sõidukit ennast, vaid selle võimsust. Ühe kilovati (kW) hinnaks saaks 1,96 eurot ja sellelt kogutaks maksu 1,3 eurot. See tähendab, et näiteks Škoda Octavia (võimusus 81 kW) töötajale segakasutuseks andmise eest peab nn erisoodustusmaksu tasuma varasema 169,9 euro asemel 105 eurot kuus.

Maanteeameti registrite järgi on keskmise firmaauto võimsus 114 kW, mille erisoodustusmaks oleks uues süsteemis 148 eurot kuus.

Firmaautosid on Eestis hinnanguliselt 75 000 ning tööjõu-uuringu järgi käib firmaautoga tööl 70 000 inimest.

Kuid neli korda võimsama luksusliku Mercedese puhul tõuseks erisoodustusmaks varasema 169,9 euro asemel kuni 450 euroni.

"See süsteem arvestab oluliselt hüve väärtusega, mida töötaja saab, juhul kui tööandja lubab tal kasutada autot isiklikel eesmärkidel. Vähem võimsate autode puhul läheb see süsteem väga soodsaks, kuine maksukoormus võib langeda kuni 2/3 ulatuses. See tähendab, et võimsamate, kallimate autode puhul hakkab maksukohustus kasvama," rääkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov "Aktuaalsele kaamerale".

Rahandusminister Sven Sester selgitas Vikerraadiole antud intervjuus, et eesmärk on süsteemi võimaluste piires lihtsustada ning see oleks ka õiglane. "Bürokraatia väheneb, sisuliselt bürokraatia isegi kaob. Kui alati on kartus, et soovitakse täiendavat tulu juurde saada, siis pigem võiks öelda, et muudatusega tulubaas isegi väheneb, mida peaks kompenseerima käitumuslik muutus."

Taustatööna kogutud andmetest nähtub, et sõiduki võimsus ja selle hind on 90 protsenti korrelatsioonis: mida võimsam masin, seda kallim. Iga sõiduki võimsus on kirjas maanteeameti poolt väljastatavas passis ja seda manipuleerida pole võimalik, mistõttu rahandusministeeriumi hinnangul oleks see mudel parim tasakaal lihtsa süsteemi ja õiglase maksustamise vahel.

"Kaalumisel oli mitu erinevat võimalust, kas lähtuda võimsusest, auto hinnast, heitgaasi kogusest, läbisõidust. Võimsus jäi selgelt pildile, sest see on ülitugevas korrelatsioonis auto hinnaga. Mida võimsam on auto, seda kallim ta on. Ta on üks parimaid näitajaid," selgitas Sester.

Muudatusega tullakse vastu ka tööandjate ammusele palvele kaotada sõidupäeviku täitmise nõue. Sõidupäeviku täitmise nõue jääb aga kehtima 100 protsenti töösõitudeks mõeldud autode puhul. Need on ka autod, millelt saab ettevõtja küsida 100 protsenti maksutagastust.

Ainult töösõitudeks mõeldud autod peaks edaspidi olema märgistatud kleepsuga numbrimärgil või tuuleklaasil ning seda nii era- kui ka avaliku sektori puhul. Sõiduki kasutamise eesmärk peab olema enne selle kasutusse võtmist deklareeritud. Sester rõhutas, et jätkuvalt saavad ettevõtted sõidukitelt, mida kasutatakse ainult ettevõtluseks, käibemaksu tagasi.

Enam kui viie aasta vanuste sõiduautode puhul kogutakse maksu 25 protsenti vähem ehk erisoodustusele rakendataks kordajat 0,75, et võtta arvesse auto turuhinna langust. Kaubikute (N1) puhul on kilovatipõhise erisoodustuse mudeli kasutamine uue korra järgi vabatahtlik.

Rahandusminister Sven Sester lubab ettepaneku viia valitsusse arutamisele lähikuudel, misjärel hakatakse selle põhjal välja töötama eelnõud.

Liit: maksusumma võiks sõltuda ka saastamisest

Eesti automüüjaid koondav liit arvab, et sõidupäevikute kaotamine on hea idee, kuid leiab samas, et maksusumma võiks muu hulgas sõltuda ka saastamisest.

"Minu meelest on selgelt puudu CO2 mõiste. Kilovatt ei tähenda tänapäeval otse CO2, see on autodel erinev. Teine puudus, mis meie meelest on tõsine, on see, et vanade autode koefitsent selgelt suurendab Eesti autopargi vananemist," kommenteeris "Aktuaalses kaameras" autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juht Sulev Narusk.

Rahandusministeeriumi väitel kaalutakse eelnõu menetlemisel kõiki detaile, kuid ideaalis peaks maksustamisel arvesse võtma hüve rahalist väärtust ehk näiteks seda, kui palju maksaks samasuguse auto rentimine või kui palju peaks töötaja palka saama, et konkreetset autot endale eratarbeks võimaldada.

Ettevõtted, kus autod on 100-protsendiliselt kasutuses ainult tööga seotud sõitudeks, ei pea maksma erisoodustusmaksu ning nad saavad ka sisendkäibemaksu maha arvata saja protsendi ulatuses. Ent ettevõtjatel tuleb kõik sõidud märkida detailselt sõidupäevikusse, et neid oleks võimalik ka mitu aastat hiljem tuvastada.

"On väga palju olukordi, kus on vaja autot kodus hoida ja küsimus on, kui paindlikult maksuamet ja rahandusministeerium sellesse suhtub. On väga palju selliseid ameteid, kus on väga suur läbisõit, kus sõidetakse väga suure mahuga töösõite ja selle kõrvale suhteliselt väikese osa erasõite. Mul on selline hirm, et nende jaoks see uus kord võib olla ebaõiglane," arutles maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Ministeerium plaanib, et maksulaekumised esialgu vähenevad, kuid samas loodetakse, et lihtsam süsteem paneb ka ettevõtjaid senisest rohkem makse maksma.

G4S Eesti juhatuse liikme Artjom Sokolovi hinnangul peaks riik esmalt defineerima firmaautode maksu eesmärgi.

"Kui see on jätkuvalt tööandja poolt töötajale antud hüve maksustamine, siis ainuõiglane on jätkata sõidupäevikutega, sest hüve tekib siis, kui autot kasutatakse. Lihtsalt parklas auto seismisest töötajale hüve ei teki. Samuti on kilomeetripõhine sõidupäeviku põhimõte ka õiglane maanteeressursi kulumise kompenseerimise osas, sest mida rohkem kilomeetreid, seda rohkem kulutatakse ära maksumaksjate investeeringut teekattesse. Pelgalt seisev või väheliikuv auto ei tekita maksumaksjale seda kulu," selgitas Sokolov.

Tema sõnul on rahandusministeeriumi väljapakutu näol tegemist hiiliva varamaksuga, kuna arvatakse, et maksustada tuleks vara olemasolu kui sellist, mitte sellest saadavat kasu(tust).

"Siiani on Eesti taasiseseisvumise ajast lähtutud eelkõige liberaalsest maailmavaatest ning maksustatud on eelkõige (proportsionaalselt) tarbimist, mitte vara kui sellist. Seega riigi ja ettevõtjate arutelu peaks eelkõige keskenduma kasutusmaks vs varamaks vaatenurgale," arvas Sokolov.

Toimetas
Merili Nael, Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (25)
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus