Riigiteadlane: NATO tippkohtumisel tuleb otsustada, mis asi on ühe riigi rünnak teise vastu
Barack Obama tänane visiit kannab endas kolme sõnumit, leiab Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Matthew Crandall. Üks sõnumitest on tugevalt suunatud ka liitlastele NATOs, kes peavad eelseisval tippkohtumisel taas arutelu alla võtma küsimuse, millal on tegu rünnakuga, mis rakendab NATO lepingu 5. artikli?
Crandalli sõnul seisab NATO tippkohtumisel laual küsimus: millal hakkab kehtima NATO lepingu artikkel 5? Selle artikli kohaselt käsitletakse rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu kui kallaletungi kogu alliansile. Otsustamist vajab aga siinjuures küsimus, mida pidada ühe riigi rünnakuks teise riigi vastu.
Kas küberrünnakut, rünnakut energiajulgeoleku valdkonnas, tundmatute sõdurite ja sõjatehnikaga toetamist või ähvardusi võiks pidada samuti rünnakuks?
Traditsiooniliselt kehtis artikkel külma sõja ajal kahe riigi vahelise rünnaku korral. "Aga tänapäeval näeme, et just pehme julgeoleku – küberjulgeoleku ja energiajulgeoleku korral, on keeruline end kaitsta."
Crandall tõi näiteks ka Vene presidendi Vladimir Putini uue sõjastrateegia, mis kätkeb endas vajadusel ka ähvardusi stiilis "võtta ära Kiiev kahe nädalaga". "See ei ole tüüpiline sõjapidamine, kus lihtsalt tankid tulevad üle piiri."
Selles uues strateegias on hästi palju segadust – kes on siis Vene sõdur, kes on endine sõdur, kes on palgasõdur, kes ametlik sõdur? Ja nii ongi Crandalli sõnul NATO küsimuse ees, millal peaks sekkuma välistoetus sissetungi korral ning mida üldse sissetungina tõlgendada?
Eesti, Läti ja Leedu seisukohalt vaadates polegi ehk kõige suurem oht, et Vene tankid tulevad üle piiri. Pigem on oht, et Venemaa püüab tekitada pronksiööga sarnaseid probleeme, kus kasutatakse ära kohalikke valitsusega mitte rahul olevaid vähemusi.
Kuidas artikkel 5 sellises olukorras aitab, on Crandalli sõnul mõttekoht Eestile ja Balti riikidele laiemalt. "Kuidas mitte loota USA-le, vaid kuidas saab Eesti suurendada sisejulgeolekut?" märkis Crandall.
Täna Eestis viibivalt USA presidendilt Barack Obamalt võib Crandalli sõnul oodata kolme sõnumit, millest üks kaude seondub ka eelmainitud teemaga.
Esimene sõnum on see, et USA on Eesti ja Balti riikide liitlane. Balti riigid on Crandalli sõnul muutunud närviliseks, kuna näib, et lääneriigid on Ukraina küsimuses oma seisukohtades ja reaktsioonides pisut pehmed ning Baltikum tajub reaalset ohtu.
"Ma usun, et Barack Obama tahab just rõhutada, et Eesti, Läti ja Leedu on NATO liikmed ja suhted ning tegutsemine võrreldes Ukrainaga, mis ei ole NATO liige, on väga erinevad," sedastas Crandall.
Teine Obama Eesti visiidi sõnum on suunatud Venemaale. "Ärge hakake kordama sama Baltikumiga, mida teete Ukrainas. See on punane joon, millest Venemaa ei tohi üle astuda, sest siis järgnevad tugevad vastusammud," selgitas Crandall.
Kolmas sõnum on suunatud liitlastele NATOs. Kuidas peaks NATO reageerima uuele Venemaalt tulevale ohule, on eelseisva tippkohtumise peamine arutelukoht.
Liikmesriigid on teatavasti erinevatel seisukohtadel, kas Ida-Euroopasse, täpsemalt Balti riikidesse, peaks loodama alalised baasid, organiseerima vägede roteerumise, kiirreageerimisüksuse või eelpositsioneerimislaod.
See, et Obama visiit toimub vahetult enne NATO tippkohtumist, on selge sõnum liitlastele, et praegust situatsiooni ja Balti riikide muret tuleb võtta piisava tõsidusega.
NATO tippkohtumiselt on Crandalli sõnul ilmselt oodata tulist vaidlust alaliste baaside või eelpositsioneerimisladude Balti riikidesse paigutamise üle.
Eelpositsioneerimislaod, mis erinevalt alaliste baaside loomisest, on odavamad ega eelda vägede alalist kohalolu, oleksid nii Crandalli kui ka erukindral Ants Laaneotsa sõnul Eestile kasulikumad. Küllalt suure tõenäosusega võidakse nende kasuks otsustada ka NATO tippkohtumisel.
Teine küsimus, mille kasuks võidakse otsustada on n-ö tugevdatud partnerlus, kus alliansi tegevusse võidakse kaasata ka riike, mis NATO liikmed pole, näiteks Soome ja Austraalia, et nõnda toonitada geopoliitiliste joonte tugevdamist.