Davutoglu: Ankara rünnaku peamine kahtlusalune on rühmitus Islamiriik
Türgi peaminister Ahmet Davutoglu teatas, et laupäeval Ankaras toimunud terrorirünnakut uurivate ekspertide fookuses on eelkõige äärmusrühmitus Islamiriik.
Valitsusjuhi hinnangul oli terrorirünnaku näol tegu katsega mõjutada 1. novembril toimuvate valimiste tulemust, vahendas Reuters.
Peaministri sõnul on uurijad üsna lähedal sellele, et peagi selgitatakse välja vähemalt ühe enesetaputerroristi isik. Praegu pole aga kohtulaborites toimuvad DNA-testid veel valmis.
Davutoglu lisas, et juhul, kui leiab kinnitust, et terrorirünnakuteni viisid ka puudulikud turvanõuded, astutakse olukorra parandamiseks vajalikke samme.
Sellistest sammudest on omakorda juba teatanud siseminister Selami Altinok, kelle sõnul turvanõudeid pealinnas tõhustatakse.
97 inimelu nõudnud terrorirünnak Ankaras on tekitanud mitu reaktsiooni. Täna ja homme otsustasid streikida arstid ja jätta tööle vaid kiirabi, sama lugu on ülikoolide ja kohtutega. Mitmes linnas toimusid spontaansed rahumarsid, kus mälestati ohvreid ja nõuti politseilt süüdlaste väljaselgitamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rünnakute rakendamine valimisvankri ette on ohtlik 1. novembri erakorraliste valimiste eel. Näiteks Valitsev Arengu ja Õigluse partei peatas reedeni valimiskampaania, et siis jätkata osa üritusi sildi all "ühinenud terrori vastu".
Kurdimeelne opositsioonierakond Rahvademokraatlik Partei (HDP) usub, et rünnak oli suunatud nende vastu. Kui valitsuse kinnitusel hukkus enesetaputerroristide korraldatud plahvatuste tagajärjel 97 inimest, siis HDP andmetel oli hukkunuid tegelikult 128.
HDP kaalub julgeolekuolukorra tõttu kõigist valimisüritustest loobumist, kinnitas HDP pressiesindaja Ayhan Bilgen.
Kurdi liikumised on juba pikemat aega süüdistanud Türgi valitsust salajases koostöös Islamiriigiga või vähemalt viimase tegevusest mööda vaatamises, kui Islamiriigi sihtmärgiks on parajasti kurdid. Samuti häirib Türgi kurde see, et korraga kaht õhuväeoperatsiooni teostav Türgi on seni pannud suuremat rõhku Kurdistani Töölispartei (PKK) ründamisele, mitte aga Islamiriigi pommitamisele.
Juuni alguses toimunud valimised võitis president Recep Tayyip Erdogani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) 41 protsendiga. Tegu oli järsu langusega, mis tähendas 18 saadikukoha kaotust ning tõsiasja, et valitsuse moodustamiseks oli vaja leida koalitsioonipartner. Tähtajaks ehk 23. augustiks valitsuskoalitsiooni moodustada ei õnnestunud.
Lisaks AKP enamuse kaotusele oli valimiste tähelepanuväärseimaks sündmuseks kurdimeelse partei hea tulemus. HDP toetus pole viimaste küsitluste andmetel langenud - seda hoolimata keskvõimu ja kurdide vahel üha kasvavatest pingetest - ning toetust suurendav erakond suudaks erakorralistel valimistel taas künnise ületada.
Toimetaja: Laur Viirand