Saksamaa: enne väljaastumise protseduuri algatamist ei peeta Londoniga mingeid läbirääkimisi

London (Foto: AFP/Scanpix)
27.06.2016 13:19
Rubriik: Välismaa

Saksamaa valitsus teatas, et enne seda, kui London pole käivitanud Euroopa Liidu lepingu 50. artiklit, ei toimu mingeid mitteametlikke läbirääkimisi Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel.

"Üks asi on selge: enne seda, kui Suurbritannia pole saatnud ametlikku teadet, pole mingeid mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumise küsimuses," selgitas Reutersile liidukantsler Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert.

"Alles siis, kui Suurbritannia on esitanud soovi kooskõlas artikliga 50, saab Euroopa Ülemkogu vormistada juhised konsensusliku lahkumisleppe sõlmiseks," lisas ta.

Nii Saksamaa, Prantsusmaa, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk kui ka tulevane eesistujamaa Slovakkia on rõhutanud, et Suurbritannia peab käivitama 50. artikli võimalikult kiirelt. Üheks peamiseks põhjuseks on kartus, et Londoni pikaaegne viivitamine võib tuua kaasa majandusliku ebastabiilsuse süvenemise. Börsid on Brexiti tõttu olnud ka täna languses ning Briti nael jätkab nõrgenemist hoolimata sellest, et rahandusminister George Osborne kinnitas, et valitsus on Brexiti võimalike tagajärgede jaoks põhjalikke ettevalmistusi teinud.

Samas ametist lahkuv peaminister David Cameron seda teha ei kavatse ning Brexiti-pooldajad, sealhulgas Londoni endine linnapea Boris Johnson, on öelnud, et selle sammuga ei pea ilmtingimata kiirustama. Osa Leave-kampaania toetajaid on olnud algusest peale seisukohal, et enne väljaastumise protseduuri algust tuleb tingimustes EL-iga mitteametlikult läbi rääkida. Varem on Johnson isegi väitnud, justkui annaks Brexitit toetav referendum Ühendkuningriigile võimaluse kaubelda EL-ilt välja veelgi paremad tingimused, kui need, mille Cameron veebruaris teiste liikmesriikide juhtidelt sai. EL-i juhid on aga sellise võimaluse nii enne kui ka pärast rahvahääletust selgesõnaliselt välistanud.

Protseduur

Euroopa Liidust väljaastumise protseduur on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 50. Protseduur hõlmab nii liikmesriike kui ka Ülemkogu, Komisjoni, Nõukogu ja Euroopa Parlamenti.

Väljaastumiseks peab liikmesriik esitama teate Euroopa Ülemkogule. Teate esitamisest kahe aasta jooksul peab EL Ülemkogult saadud suuniste alusel selle riigiga läbirääkimisi, et leppida kokku väljaastumise kord ja tingimused.

Ülemkogu võib kokkuleppel väljaastuva riigiga otsustada ühehäälselt seda tähtaega pikendada. Väljaastumislepingu sõlmib Nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Samuti peab selle heaks kiitma ka Briti parlament.

EL aluslepingute kohaldamine väljaastuva riigi suhtes lakkab väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval.

Väljaastunud riigi ja EL-i suhete tulevane mudel tuleb kokku leppida väljaastumislepingust eraldi lepingutega. Ühte ja ilmset mudelit EL-ist välja astunud riigi jaoks tulevastes suhetes Euroopa Liiduga ei ole. Eeskätt oleneb see riigist endast, kuidas ta soovib olla tulevikus EL-iga seotud ja millise mudeli ta valib. Liikmesriigi väljaastumise korral tuleb varem või hiljem muuta ka EL aluslepinguid, et kustutada viited lahkunud riigile.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised