Kuninganna Margrethe II sõnul ei saa Taanit pidada multikultuurseks maaks (1)

Taani kuninganna Margrethe II 2. oktoobril Wittenbergis. (Foto: AFP/Scanpix)
5.10.2016 14:46
Rubriik: Välismaa

Taanis arutatakse taas selle üle, keda saab pidada taanlaseks, ning teemal võttis sõna ka kuninganna Margrethe II.

Kuninganna ütles Saksa nädalalehele Der Spiegel antud intervjuus, et tema esindab kõiki inimesi, kes on Taani kodanikud, samas oma kodumaad ta multikultuurseks riigiks nimetada ei soovinud, vahendas the Local.

Margrethe II rääkis Saksa väljaandega eelkõige seoses sellega, et ta osales Wittenbergi linnusekiriku remondijärgsel taasavamisel. Tegemist on kirikuga, mille uksele naelutas Martin Luther 1517. aasta 31. oktoobril oma 95 teesi. Ajaloolased on seda sündmust nimetanud ka reformatsiooni alguse kuupäevaks.

Intervjuu käigus küsiti Margrethelt ka Norra kuninga Harald V septembri alguses peetud kõne kohta ja kas tal on sarnased seisukohad ka Taani puhul. Norra kuninga tolerantsusele kutsuv kõne pälvis nii kohalikus kui ka rahvusvahelises meedias palju vastukaja.

"Norrakad tulevad riigi põhjaosast, keskelt, lõunaosast ja kõigist muudest regioonidest. Norrakad on immigrandid Afganistanist, Pakistanist, Poolast, Rootsist, Somaaliast ja Süüriast," selgitas kuningas Harald. "Norrakad usuvad Jumalasse, Allahisse, nad usuvad kõike ja mitte midagi."

Saksa väljaanne soovis teada, kas kuninganna Margrethe omab sarnaseid seisukohta ka Taani puhul.

"Ma ei ütleks, et me oleme multikultuurne maa, kuid inimesi, kellel on erinevad juured, taust ja usutunnistus, elab siin praegu rohkem kui 30 aastat tagasi," vastas kuninganna.

"See käib ka religioonide kohta. Põhiseaduse kohaselt olen ma Taani kuningannana seotud luterlusega, kuid see ei välista teise usutunnistusega inimesi. Vastupidi, ma usun, et asjaolu, et ma olen religioosne inimene, toob mind lähemale igaühele, kellel on erinev usutunnistus. Pealegi, ma esindan kõiki inimesi, kes on Taani riigi kodanikud," selgitas ta.

Järjekordne diskussioon taanlase definitsiooni teemal sai hoo sisse, kui immigratsioonikriitilise Taani Rahvapartei poliitik Martin Henriksen keeldus ütlemast, kas üks telesaates osalenud 18-aastane noormees, kes on sündinud Taanis, käinud riiklikus koolis ning räägib taani keelt, on taanlane või mitte.

Henriksen sõnas, et ta ei saa öelda, kas Jens Philip Yazsani, kelle ema on taanlanna ja isa iraanlane, on taanlane, sest "ta ei tunne teda".

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus